Seotud sümptomid
Millised sümptomid on seotud valu käe taga sõltub tugevalt kaebuste põhjusest. Ägeda trauma, näiteks kukkumise korral on valu käe tagaküljel võib näidata vigastusi, näiteks a verevalumid, nikastus või luumurd. Lihased ja Kõõlused mõjutada võivad ka käe tagumist käiku.
Enamikul juhtudel esineb ka turset ning sellega kaasnevad sümptomid on ka pindmine verejooks ja verevalumid. Kui põhjus valu on degeneratiivne või põletikuline haigus, sageli ei mõjuta see ainult ühte kätt. Seega tekib valu ka teisest küljest liigesed.
Turse on sümptom, millega kaasneb sageli valu. See näitab sageli põletikulist protsessi. See hõlmab muid sümptomeid, nagu naha punetus ja ülekuumenemine, samuti kahjustatud käe piiratud liikuvus.
Sellisel juhul põhjustab turset tavaliselt see, et keha saadab kahjustatud käele palju põletikulisi rakke. Need toovad kaasa vedelikku, mis lekib laevad koesse, kus see koguneb, põhjustades turset. Turse võib tekkida ka traumast põhjustatud valu korral. Selle põhjuseks on näiteks vigastatud veresoonest verejooks, mis viib a verevalumid.
Kestus
Kestus valu käe tagaküljel võib varieeruda mõne päeva ja nädala vahel. Krooniliste haiguste korral võib valu kesta ka kauem. Kui kaua valu kestab, sõltub tugevalt selle põhjusest.
Tendiniit, luumurrud / luumurrud jms paranevad tavaliselt mõne nädala pärast koos kahjustatud käe immobiliseerimisega. Seevastu karpaal artriit ja valu reumaatilised põhjused on kroonilised ja kestavad tavaliselt kogu elu.
Uurimine ja diagnoosimine üldiselt
Oluline on, et tugev ja kauakestev valu oleks alati arsti selgitatud. Esmalt küsib raviarst valu täpset asukohta, tüüpi ja intensiivsust. Erilist huvi pakub see, millal ja milliste tegevuste järel valu tekib (nt puhkeasendis või klaviatuuril kirjutades).
Ajal füüsiline läbivaatus, uuritakse kogu kätt ja uuritakse valu suhtes. Arst kasutab käe funktsioonide kontrollimiseks erinevaid liikumiskatseid. Veri testid (nt reuma), Röntgenikiirgus, ultraheli diagnoosi võib lisada ka MRI.
Kui kahtlustatakse liigesekahjustust, nt artroos, artroskoopia saab läbi viia. Kui närvikahjustusi kahtlustatakse, nagu ka karpaalkanali sündroomkasutatakse näiteks erinevaid neuroloogilisi uuringuid. Nende hulka kuuluvad närvi juhtivuse kiiruse, jõu ja liikumise testide ning vegetatiivse funktsiooni testide mõõtmine. Kui vereringehäired kahtlustatakse, angiograafia saab läbi viia.
