Tahhükardia põhjused
Kahjuks ei mõjuta alkohol ainult alkoholi aju, kus see loob sageli soovitud joobeseisundi, aga ka kogu ülejäänud keha. Seal võib see põhjustada vähem soovitavaid kõrvaltoimeid - näiteks südamepekslemist, aga ka kõrge vererõhk ja hüpoglükeemia (madal Veresuhkur). Need mõjud on tingitud sümpaatilise aktiveerimisest närvisüsteem dientsephalonis.
Sümpaatne närvisüsteem on osa autonoomsest närvisüsteemist, mis paneb meid üldiseks võitlusvalmiduseks (võitle või põgene). Selle tulemusel saavutatakse süda on suurenenud, südame löögisageduse ja väljasaadetud veri mahu suurenemine. See omakorda viib veri surve.
Kui süda kiirus tõuseb üle 100 löögi minutis, räägitakse tahhükardia, kõnekeeles tuntud kui tahhükardia või tahhükardia. Tahhükardia võivad olla põhjustatud paljudest haigustest, millest mõned on ohtlikud ja mille selgitamine on kasulik. Alkoholi põhjustatud rütmihäired on tavaliselt kahjutud ja kaovad 24 tunni jooksul.
Need supraventrikulaarsed tahhükardiad, nagu antud juhul kodade virvendus, esinevad eelistatavalt noortel meestel mõni tund pärast alkoholi liigtarvitamist. Sel põhjusel nimetatakse seda ka puhkuseks süda Sündroom. Kodade virvendumisel pole funktsionaalset funktsiooni südame seiskumine nagu vatsakeste virvendamisel, kuid tulemuseks on absoluutne arütmia - süda lööb liiga kiiresti ja väga ebaregulaarselt.
Mitmekordse esinemise korral on soovitatav vältida suures koguses alkoholi kasutamist ja selgituse saamiseks pöörduda kardioloogi poole. Stress mõjutab peamiselt vegetatiivset või autonoomset närvisüsteem, mis ei kuulu meelevaldse kontrolli alla. Stress viib sümpaatiline närvisüsteem, autonoomse närvisüsteemi osa.
. sümpaatiline närvisüsteem viib omakorda signaalsete ainete, näiteks katehhoolamiinid norepinefriin ja adrenaliin, mis omakorda viib südamemahu suurenemiseni. Täpsemalt öeldes südame löögisageduse suureneb ja suurem maht veri on välja saadetud. Lisaks veri laevad on kitsenenud, põhjustades vererõhk, kopsud on laienenud ja seedetrakt on pärsitud, oleme praktiliselt valmis võitlema.
Evolutsioonilisest vaatenurgast on see stressireaktsioon kasulik, sest see paneb inimesed valvsaks, et tagada ohtlikes olukordades ellujäämine. Siiski on sellel kahjulik mõju, kui sümpaatiline närvisüsteem on püsivalt väga aktiivne (see ei ole äge lühiajaline stressiolukord). Pikaajalise stressi tagajärjed, mis võivad olla nii füüsilise kui ka psühholoogilise iseloomuga, on seetõttu südames sageli tunda. Seda seetõttu, et sümpaatilise närvisüsteemi aktiveerimine võib viia tahhükardia, st liiga kiire (üle 100 löögi minutis) südamelöök.
Kui süda lööb pikema aja jooksul liiga kiiresti, suureneb edasiste rütmihäirete oht. Kuna süda saab püsiva stressiolukorraga kohaneda vaid piiratud ulatuses, on see pikas perspektiivis ülekoormatud. See on omakorda riskitegur mitmete teiste südamehaiguste, näiteks südame isheemiatõve, mis viib südameatakk lõppstaadiumis ehk südamepuudulikkus.
Lisateavet selle kohta leiate aadressilt: Tahhükardia stressi tõttuThe kilpnääre toodab hormoonid trijodotüroniin (T3) ja türoksiini (T4), mis on inimeluks hädavajalikud. Põhimõtteliselt vastutavad nad ainevahetuse stimuleerimise, südamemahu suurendamise ja soojuse tootmise eest. Neid on vaja ka intellektuaalse arengu ja pikisuunalise kasvu jaoks.
Kuid need kaks hormoonid suurendada ka mõju katehhoolamiinid, mis sisaldavad norepinefriini ja adrenaliini. Norepinefriin ja adrenaliin suurendavad südame löögisageduse (kronotroopia) ja südame lihasjõud (inotroopia) või üldisemalt südame väljund. See tähendab, et suurem veremaht väljutatakse lühemate intervallidega.
Vere kitsenemine laevad toob kaasa ka vererõhk. Kuna süda peab suurema rõhu vastu pumpama suuremat mahtu, suureneb ka südametöö. Kui veres on T3 ja T4 tõttu liiga palju hüpertüreoidism, adrenaliini suurenenud toime ajab südant palju rohkem, kui see on tegelikult vajalik.
See on põhjus, miks hüpertüreoidism põhjustab sageli tahhükardiat, mis võib tõusta kuni kodade virvendus. Kui lisaks tahhükardiale on eksoftalmia (laialt väljaulatuvad silmad), kõrge vererõhk, suurenenud refleks ja kaalulangus, hüpertüreoidism on suure tõenäosusega tahhükardia põhjus. Tahhükardia võib tekkida mitte ainult raske füüsilise koormuse ajal, vaid ka täieliku puhkeaja ja öösel.
Paljud kannatajad teatavad probleemidest isegi ainult öösel. See ei pea tingimata olema midagi halba, kuid ka seda ei saa välistada. Seetõttu tuleks selle selgitamiseks igal juhul pöörduda arsti poole.
Enamasti on see aga healoomuline tahhükardia, mis pärineb siinussõlm või kodade. Seda vormi nimetatakse supraventrikulaarseks tahhükardiaks. Põhjused võivad ulatuda alkoholi liigtarbimisest hormonaalsete muutusteni ajal menopaus.
Kilpnäärme ületalitlus tuleks välistada, kuna kilpnääre hormoonid on südant juhtiv mõju. Tahhükardia võib olla ka näidustus kõrge vererõhk or aneemia. Sel juhul püüab keha hapnikupuudust kompenseerida vere kiirema jaotamise teel ehk kiiremate südamelöökidega.
Öine tahhükardia võib olla aga ka märk tõsistest haigustest, näiteks ventrikulaarne tahhükardia (süda lööb vatsakest). See võib põhjustada vatsakeste virvendust, mis on eluohtlik seisund. Kodade fibrillatsioon võib põhjustada tahhükardiat ka absoluutse arütmia tõttu.
Tahhükardia võib viidata ka südame isheemiatõvele või a südameatakk. Selle põhjuseks võib olla ka mürgistus või kops emboolia. Igal juhul on oluline välja selgitada, mis põhjustab öiseid südamepekslemisi.
Kui süda kihutab, on seda tunda suurenenud pulss kuni kurgu ja kogu oma rind. Reeglina algab tahhükardia suhteliselt ootamatult ja lakkab järk-järgult uuesti. Enda südametegevuse tunnetamine on sageli kaasnev sümptom, arstid räägivad südamepekslemisest. Samaaegselt südamepekslemisega võib tekkida südame komistamine, mis on põhjustatud ebaregulaarsest südamelöögist ja võib olla kodade virvenduse sümptom, kuid võib esineda ka kahjutute südamepekslemiste korral. Tahhükardiaga võib kaasneda lühike teadvusetus, sest massiliselt suurenenud pulss võib piirata vereringe funktsiooni.
