Diagnoos
Alguses on väline uuring, vaadates lihtsalt patsienti. Kui krooniline aordiklapi puudulikkus on olemas, võivad siin olla juba esimesed märgid, nagu näiteks pulsi-sünkroonne noogutamine juhataja. Mõõtmine veri rõhk annab näiteks väärtused 180/40 mmHg.
Kui võrrelda jalgades mõõdetud väärtusi õlgadel mõõdetud väärtustega, siis süstoolne veri jalgade rõhk võib olla 60 mmHg üle käte. Järgnevate kehastruktuuride palpeerimisel on kroonilises piirkonnas märgatav nn pulsus celer et altus ehk suur ja kiire pulss. aordiklapi puudulikkus. Tipp süda, st käegakatsutava tipu peksmine süda vastu rind seina, suureneb ka palpimise ajal ning nihutatakse allapoole ja vasakule.
Need sümptomid puuduvad ägeda esinemise korral aordiklapi puudulikkus. Edasiseks diagnoosimiseks kuulake stetoskoopi ja elektrokardiogramm (EKG) mängivad rolli. Ägedas aordiklapi puudulikkus EKG on normaalne.
Isegi kerge kuni mõõduka kroonilise haigusega aordiklapi puudulikkusvõib EKG endiselt normaalne tunduda; suureneva raskusastmega lihasmassi suurenemise tunnused vasak vatsake ilmuma. Lisaks võib teatud märke tuvastada ka Röntgen Euroopa süda. Ägedas aordiklapi puudulikkus, süda ise pole tähelepanuväärne, kuid on võimalik tuvastada kopsu ülekoormuse märke.
Kui seevastu esineb krooniline aordiklapi puudulikkus, laieneb südame süda Röntgen. Echokardiograafia, st ultraheli südame uurimine on tänapäeval kiireim ja parim meetod ägeda või kroonilise aordiklapi puudulikkuse uurimiseks. Seda saab teha kas asetades ultraheli sond rind (nn transtorakaalne ehhokardiograafia, TTE) või söögitorust, kus patsient peab neelama toru koos ultraheli sond (nn transösofageaalne ehhokardiograafia, TEE).
Tavaliselt tehakse ultraheliuuring siiski rind on piisav. Selle ultraheliuuringu abil saab diagnoosi kinnitada ja määrata, kui palju veri voolab aordiklapi kaudu tagasi vasakpoolsesse kambrisse. Lõpuks võib teavet anda ka vasaku südame kateetri uuring.
Seda tehakse kohe, kui eespool loetletud diagnostilised meetodid ei anna piisavalt teavet. The süda nuriseb mida saab kuulda füüsiline läbivaatus stetoskoopiga saab järeldada haiguse mehhanismist. Tervetel inimestel on kuulda esimest ja teist südameheli.
Esimene tähistab süstooli (väljutusfaas) algust, teine - algust diastol (täitmisfaas). Kuna aordiklapi puudulikkuse korral voolab veri tagasi vasak vatsake ajal diastol, võib vahetult pärast teist südametooni kuulda pehmemat vooluheli (nn varajast diastoolset dekrescendo müra). Raske aordiklapi puudulikkuse korral võib esineda ka nn Austini tulekivimüra, millel on üsna korisev iseloom, mis algab keset diastol ja ulatub varases süstoolias.
Parim uurimismeetod patoloogiliste muutuste avastamiseks on südame ultraheli või ehhograafia. Seda saab teostada väljastpoolt läbi rindkere seina või lühikese all anesteesia, läbi söögitoru. Eriti oluline on värviline Doppleri uuring, mida saab kasutada voolu liikumise jälgimiseks.
Terves südames peaksid klapid südametegevuse ajal tihedalt sulguma. Puudulikkuse korral võib diastooli ajal, st vatsakeste täitumisfaasis, näha lekkiva ventiili kaudu tagasivoolu vatsakesse. Seda saab Doppleri värvis kujutada nn joana.
