korralik hingamine on suur tähtsus tervis ja seda mõjutavad paljud tegurid, näiteks stress, füüsiline seisund ja õhu kvaliteet. Hingamisteede ravi kasutatakse erinevat tüüpi hingamisteede defitsiidi, hingamisteede haiguste korral stress, väsimus ja vaimuhaigus või õppida erinevaid hingamine tehnikaid.
Mis on hingamisteraapia?
Hingamisteed füsioteraapia sisaldab ka teatud hingamine tehnikad ja õppimine asendeid. Hingamistehnikad, mida saab õppida, hõlmavad järgmist huule-blokeerimine, kõhuõõne ja diafragma hingamine. Hingamist kontrollib aju. Enamasti juhtub see teadvustamata ja sageli ei märgata seda ega täheldata enne õhupuudust või a külm muudab hingamise raskeks. Hingamisteraapiaid saab eristada hingamise meditsiinilisest ravist, kui esineb haigus või talitlushäire, nt astma, suitsetamine või õhusaaste ja teiselt poolt hingeteraapia, mida kasutatakse alternatiivses kehas või psühhoteraapia. Meditsiiniline hingamisteede ravinäiteks kasutatakse parandamiseks kops toimib pidevalt nõrkade kopsude korral ning selle eesmärk on tugevdada hingamisteede ja bronhide süsteemi. Seda tüüpi hingamisteede ravi pakutakse sageli spetsialiseeritud kliinikutes. Seda saavad läbi viia ka vastava väljaõppega füsioterapeudid. Alternatiivne hingamisteraapia hõlmab patsiendi emotsionaalset olukorda ja kehakeelt. Hinget peetakse jõuks, mida saab rakendada parema eneseteadvuse saavutamiseks, lõõgastus ja rahulikkus. Selles hingeteraapia vormis on palju erinevaid lähenemisviise ja meetodeid. Seda viiakse läbi näiteks hingamisterapeudi juures või rehabilitatsioonikeskustes.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Meditsiinilist hingamisteraapiat kasutatakse paljude erinevate hingamisteede haiguste korral, samuti ebapiisava hingamisteede mehaanika korral. Sügavam hingamine annab parema tulemuse hapnik keha varustamine. Meditsiiniline hingamisteraapia on olulisel kohal ortopeedias, sisehaigustes ja kirurgias, samuti sünnituseelses hoolduses. Krooniline hingamisteed ahenemine kops haigus (nimetatakse ka suitsetaja kopsuks) ja krooniline obstruktiivne bronhiit on levinud haigused, mille puhul kasutatakse paljutõotavalt hingamisteraapiat. Eriti juhul, kui astma, krooniline köha ja õhupuudus, meditsiiniline hingamisteraapia on kasulik rünnaku leevendamiseks spetsiaalsete hingamistehnikate abil ja õhupuuduse leevendamiseks. Hingamisteede füsioteraapia (füsioteraapia) saab teha seadme abil, mis põhjustab patsiendi vastupanu vastu väljahingamise. See laiendab bronhide torusid ja võimaldab lima paremini röga eraldada. Seda kasutatakse ka kops funktsioon. Hingamisteede füsioteraapia hõlmab ka teatud hingamistehnikaid ja õppimine asendid, näiteks treeneri iste, mis võimaldavad kergemat hingamist. Hingamistehnikad, mida saab õppida, hõlmavad järgmist huule-blokeerimine, kõhuõõne hingamine ja diafragma hingamine. Ennetamiseks kasutatakse ka meditsiinilist hingamisteraapiat kopsupõletik, tugevdama rind lihaseid ja suurendavad kopsumahtu. Lõppkokkuvõttes viib hingamisteraapia patsiendi jõudluse üldise suurenemiseni. Alternatiivsed hingamisteraapiad põhinevad täiesti erinevatel lähenemisviisidel ja on suunatud mitte ainult nõrgenenud hingamisfunktsiooniga patsientidele, vaid üldiselt inimestele, kes soovivad suurendada oma keha teadlikkust ja sisemist tasakaal. Siin eeldatakse, et hingeõhk on tihedalt seotud kõigi füüsiliste ja psühholoogiliste funktsioonidega. Sellest järeldub, et hingamisteraapia abil saab positiivselt mõjutada kõiki inimtasemeid. Kuigi hingamine on tahtmatu, saab seda teadlikult kontrollida, mida alternatiivsed hingamisteraapiad ära kasutavad. Muuhulgas hõlmavad need selliseid meetodeid nagu kogemuslik hingamine I. Middendorfi sõnul, eutoonia G. Aleksandri sõnul jooga, qigong of traditsiooniline hiina meditsiin ja holotroopne hingamine vastavalt S. Grofile. Vaimsete haiguste hulgas, milles alternatiivne hingamisravi on keskne roll, on ärevus ja depressioon. Lõpuks on hingamisteraapia eriti oluline mõne erialarühma jaoks, näiteks lauljate, muusikute, näitlejate ja tantsijate jaoks.
Riskid ja ohud
Valesti rakendatud või pealiskaudselt õpetatavat hingamisteraapiat ei soovitata tungivalt kasutada, kuna sellel võivad olla tõsised kõrvaltoimed. Näiteks holotroopne hingamisteraapia, mille eesmärk on viia inimene „teistsugusesse teadvusseisundisse“ läbi hüperventilatsioon, kujutab endast ohtu inimestele, kellel on veri rõhuhäired või rasedad naised. Samuti tuleb olla ettevaatlik hingamisteraapia osas mõne vaimuhaiguse korral, mis võib halveneda hingamisharjutused. Seetõttu on enne hingamisteraapia alustamist oluline tagada, et arstil oleks hea kvalifikatsioon ja et vaevuste hingamisteraapias pole midagi valesti.
