Maovähk (maovähk): põhjustab

Patogenees (haiguse areng)

Maokartsinoom on adenokartsinoom enam kui 90 protsendil juhtudest, st näärmekoes tekkiv pahaloomuline kasvaja. Kartsinoom in situ viitab kasvaja varajasele staadiumile, mis ei tungi basaalmembraani, st on kasvaja invasiivse kasvuta. Varajane maovähk tekib, kui see ületab basaalmembraani, kuid piirdub maoga limaskest (mao limaskesta / limaskesta tüüp) või limaskestale ja submukoosale (submukoosne) sidekoe/ submukoosne tüüp), olenemata pinna ulatusest ja sõltumata lümf sõlme olek. Toidu kaudu allaneelatud nitraadid, mis muundatakse nitrititeks bakterid (sülg/kõht), peetakse eriti ohtlikeks. Need moodustavad sekundaarsete nitrosoamiinidega amiinid, millel on genotoksiline (“geneetiline kahjustus”) ja mutageenne toime. Bakter Helicobacter pylori arvatakse ka sellele transformatsioonile kaasa aitavat. Infektsioon aitab kaasa kiirenenud tüvirakkude regenereerimisele maonäärmetes, suurendades tüvirakkude potentsiaaliga rakkude arvu ja koos sellega ka patoloogiliste muutuste ohtu. Lisaks võib soole metaplaasia (st normaalne limaskest asendatakse limaskestaga, mis osaliselt või täielikult vastab peensoole või jämesoole limaskesta struktuurile) põhjustab arvatavasti neoplaasia (uus moodustumine). Soolestiku metaplaasia korral ei pruugi patsient sellest enam kasu saada Helicobacter pylori likvideerimine (kõrvaldamine Mao kartsinoom võib metastaase (tütre kasvajad) otsese laienemise teel või muidu lümfi- ja hematogeense leviku kaudu (st lümfisüsteemi ja veri radu). Rootsi populatsioonipõhises kohordiuuringus (405 172 patsienti) hinnati maovähi riski algtase histoloogiliste (histoloogiliste) leidude põhjal; see andis kartsinoomi riski normis 1: 256 limaskest (limaskesta), 1:85 tolli gastriit (mao limaskesta põletik), atroofilise gastriidi korral (mao limaskesta krooniline põletik koos selle aeglase hävimisega), 1:50 soole metaplaasia korral (vrd ülal) ja 1:39 düsplaasia korral (väärarendid).

Etioloogia (põhjused)

Biograafilised põhjused

  • Geneetiline koormus
    • Vanemate, vanavanemate poolt (umbes 3.7 korda suurem haigusrisk, kui esimese astme pereliikmel - st vanematel, lastel, õdedel-vendadel - on juba maovähk)
    • Geneetilised haigused
      • Seotud perekondlikega vähk sündroomid (harva), nt.
        • Pärilik difuusne maovähk (HDGC).
        • Perekondlik adenomatoosne polüpoos (FAP; sünonüüm: Familial polyposis) - on autosoomne dominantne pärilik haigus. See viib suure hulga (> 100 kuni tuhande) kolorektaalse adenoomi (polüübid). Pahaloomulise (pahaloomulise) degeneratsiooni tõenäosus on peaaegu 100% (keskmine alates 40. eluaastast).
        • HNPCC (ingl. Heretetery non-polyposis kolorektaalne vähk; pärilik polüpoosita kolorektaalne kartsinoom, tuntud ka kuiLynchi sündroom“) - autosoomse domineeriva pärilikkusega geneetiline haigus; seotud varakult algavate kolorektaalsete kartsinoomidega ( koolon or rektum) ja võib-olla muud kasvajahaigused).
        • Juveniilse polüpoosi sündroom
      • Hemokromatoos (raud ladustamishaigus) - autosomaalse retsessiivse pärilikkusega geneetiline haigus, mille raua suurenemine põhjustab raua suurenenud sadestumist kontsentratsioon aasta veri koekahjustusega; sekundaarsed haigused: Maks maksatsirroos (maksa kokkutõmbumine), hepatotsellulaarne kartsinoom, maovähk, kardiomüopaatia (süda lihashaigus), artropaatia suur liigesed.
  • Veri rühm - mitte-0 veregrupid (A, B, AB veregrupp) (1.09 korda suurem risk).
  • Vanus - vanem vanus (südameta vähk/ mao sisselaskeavas pole kasvajat).
  • Sotsiaalmajanduslikud tegurid - madal sotsiaalmajanduslik seisund (mittekardiaalne vähk / kasvaja puudub mao sisselaskeavas).

Käitumuslikud põhjused

  • Toitumine
    • Liiga vähe tarbitakse puu- ja köögivilju
    • Liiga vähe kalatarbimist; pöördkorrelatsioon kalatarbimise ja haigestumise riski vahel.
    • Dieedid, mis sisaldavad palju nitraate ja nitritit, näiteks soolatud või suitsutatud toidud: Nitraat on potentsiaalselt toksiline ühend: Nitraat redutseeritakse kehas nitritiks bakterid (sülg/kõht). Nitrit on reaktiivne oksüdeerija, mis reageerib eelistatult vere pigmendiga hemoglobiin ja muundab selle methemoglobiiniks. Lisaks moodustavad nitritid (sisalduvad ka vinnutatud vorstis ja lihatoodetes ning laagerdunud juustus) sekundaarsete amiinid (sisalduvad liha- ja vorstitoodetes, juustus ja kalas), millel on genotoksiline ja mutageenne toime. Nad soosivad muu hulgas kõht vähk. Köögiviljade (salat ja salat, roheline, valge ja hiina) tarbimine moodustab nitraadi päevane tarbimine tavaliselt umbes 70% kapsas, kohlrabi, spinat, redis, redis, peet), 20% joomisest vesi (lämmastik väetis) ning 10% lihast ja lihatoodetest ning kalast.
    • Benso (a) püreeni peetakse maovähi riskiteguriks (maovähk). See moodustub röstimise ja söegrillimise käigus. Seda leidub kõigis grillitud, suitsutatud või põletatud toitudes. Sigaretisuits sisaldab ka benso (a) püreeni, mis omakorda võib viima bronhide kartsinoomini.
    • Toitude söömine, mida hallitusseened Aspergillus flavus või Aspergillus parasiticus võivad mõjutada. Need hallitusseened toodavad aflatoksiine, mis on kantserogeensed. Aspergillus flavus leidub maapähklites, pistaatsiapähklites ja mooniseemnetes; Aspergillus parasiticust leidub maapähklites.
    • Naatrium või soola tarbimine: vaieldakse selle üle, kas pikaajaline kõrge naatriumi- või soolasisaldus põhjustab maovähi riski suurenemist. Näiteks on kaudseid tõendeid, et atroofiline gastriit (mao limaskesta gastriit) areneb suurema soolasisalduse korral sagedamini. Lisaks võivad kantserogeenid hõlpsamini tungida mao limaskesta barjääri (mao limaskesta), kui maos on suur lauasoola kontsentratsioon.
    • Mikroelementide puudus (elutähtsad ained) - vt ennetust mikrotoitainetega.
  • Stimulantide tarbimine
    • Alkohol (naine:> 20 g päevas; mees:> 30 g / päevas) (mitte-südamevähk / kasvaja puudub mao sisselaskeavas)
      • Rasked joojad (> 4–6 jooki): suurenenud risk 1.26 korda; väga rasked joojad (> 6 jooki): risk suureneb 1.48 korda
      • Ainult isikud, kellel puudusid H. pylori-spetsiifilised IgG antikehad, suurendasid maovähi riski raskete joomistega (alkohol> 30 aastat, ≥ 7 korda nädalas või kogus ≥ 55 g ühel korral (liigne joomine))
    • Tubakas (suitsetamine); umbes 3 korda suurem haiguse risk [adenokartsinoomid üleminekul maost söögitorusse].
  • Psühho-sotsiaalne olukord
    • Öine teenus (+ 33%)
  • Ülekaaluline (KMI ≥ 25; ülekaalulisus); adenokartsinoomid üleminekul maost söögitorusse (+ 80%).

Haigusega seotud põhjused

  • Krooniline-aktiivne gastriit (gastriit) / B-tüüpi gastriit / bakteri põhjustatud bakteriaalne gastriit Helicobacter pylori; lähtepunkt enam kui 90% kõigist maovähkidest (likvideerimine / täielik) kõrvaldamine organismist on kartsinoomi kaitsev toime).
  • Krooniline atroofiline A-tüüpi gastriit (mao kartsinoomi sooletüüp; autoimmuunne gastriit).
  • Epsteini-Barri viirus infektsioon (nakkuslik mononukleoos; Pfeifferi näärmeline palavik) - inimestel, kes kannatavad immuunpuudulikkus (immuunpuudulikkus) võib areneda muu hulgas maovähk.
  • Gastroösofageaalne reflukshaigus - happelise maomahla ja muu maosisu tagasijooks (ladina keeles refluere = tagasivool) söögitorusse (söögitorusse) [adenokartsinoomid maost söögitorusse üleminekul].
  • Mao polüübid, adenomatoossed - limaskesta väljavoolud mao piirkonnas.
  • Ménétrieri tõbi (hiidvoldiline gastriit).
  • Kahjulik aneemia - kõige levinum alamtüüp vitamiini b12 puudus aneemia (aneemia) (mitte-südamevähk / kasvaja puudub sissepääs maos).

Operations

  • Tingimus pärast mao osalist resektsiooni (mao osaline eemaldamine) (mitte-südamekartsinoom / kasvajat pole sissepääs maos).

Kokkupuude keskkonnaga - mürgistused (mürgistused).

  • Nitrosamiinide allaneelamine
  • Benspüreen - leidub heitgaasides, suitsus ja tõrvas. Seda peetakse muu hulgas maovähi riskiteguriks.