Paanikahood, paanikahoogusid, ärevushooge või paanikahäireid nimetatakse sageli sagedasteks ärevushoogudeks, mis tekivad enamasti ootamatult ja esialgu ilmse põhjuseta. Sel juhul on paanikahood kaasnevad sageli muud sümptomid, mis tekitavad kahjustatud inimesel sageli eluohtlikus olukorras oleku tunde.
Mis on paanikahood?
Paanikahood on põhimõtteliselt alati ravitavad. Tuleb leida ainult käivitavad põhjused. See on aga sageli üsna keeruline ja pikaajaline. Paanikahood on kõigepealt vastupidiselt tavalisele ärevusele korduvad hirmu- või paanikahood. Tavaliselt on hirm elutähtis ja loomulik põhitunne, mis hoiatab aju ja keha ohu korral. Kõik refleks, mobiliseeritakse jõud ja koondumine väga kiiresti võimalikuks põgenemiseks või võitluseks. Kui seda hirmu esineb aga sagedamini ja korduvalt, nimetatakse seda paanikahooguks. Paanikahood tekivad peaaegu alati spontaanselt ja hämaras ning võivad kesta kuni 30 minutit. Paanikahoo tüüpilised kaasnevad sümptomid on tavaliselt pearinglus, hirm, ärevus, õhupuudus või hüperventilatsioon, näo kahvatus, kiire südametegevus, sisemine rahutus, higistamine ja värisemine. Need sümptomid panevad kannataja sageli mõtlema, et neil on süda rünnak, insult või vereringe šokkvõi et nad on suremas. Statistiliselt tekivad paanikahood enamasti alla 30-aastastel naistel. Kahjuks ei diagnoosi paljud arstid paanikahoogusid sageli, vaid keskenduvad füüsiliste põhjuste leidmiseks rohkem kaasnevatele sümptomitele. Siis, tabletid ja sageli määratakse ravimeid, mis ei leevenda paanikahooge kuidagi. Kannatanuid ravivad sageli mitu arsti aastaid, leidmata paanikahoogude jaoks õiget põhjust. See muidugi soodustab omakorda ebakindlust ja toidab seeläbi täiendavaid ärevushooge.
Põhjustab
Paanikahood võivad tekkida näiteks hirmust mürgiste loomade ees (nt ämblikfoobia) või hirmust ohtlike olukordade ees (nt hirm kõrguse ees, klaustrofoobia). Sageli ei tea aga need, keda see puudutab, isegi kahjututes olukordades, miks nad paanikahoogude all kannatavad. See omakorda saab siis viima võimalike halvemate põhjuste või haiguste ees. Paanikahoogude kuhjumisel võivad patsiendid ka hirmu karta ja räägitakse ärevusfoobiast (või ka ärevushäire). Enamiku paanikahoogude põhjuseks on aga liiga palju stress, sotsiaalsed ja ametialased probleemid (nt ülekoormatus, kiusamine, lähedase surm), liiga vähe und, liiga palju alkohol ja nikotiinja liiga vähe lõõgastus, füüsiline treening (sport) ja loomulik tasakaal looduses.
Selle sümptomiga haigused
- Hirm kõrguse ees
- Eksamiärevus
- Traumajärgse stressi häire
- klaustrofoobia
- Hammaste foobia
- Epilepsia
- Ärevushäire
- Hirm lendamise ees
- Hüpoglükeemia
Tüsistused
Kui paanikahood jäävad ravimata, lähevad nad sageli kroonilisele kursile. Ärevushood tekivad siis järjest lühemate intervallidega ja ärevusvabad vahed järk-järgult vähenevad. Uue paanikahoo pidevas ootuses välditakse kõiki olukordi, mis võivad rünnaku esile kutsuda: eriti hirm laiade kohtade ees (agorafoobia) ja rahvahulgad tekivad pärast korduvat paanikahoogu väga sageli. Kaugeleulatuva tüsistusena kaasneb väljendunud vältimiskäitumisega sageli sotsiaalne eemaldumine ja isegi töövõime kaotamine. Edaspidi a depressioon võib areneda, mis halvimal juhul viib enesetapuni. Isegi pärast edukat ravi, on paanikahoogude esinemisel hilisemas elus suurem oht muude psüühikahäirete tekkeks. Katsed võidelda ärevushoogude vastu alkohol lõpeb sageli sõltuvusega. Isegi antidepressandid arsti poolt välja kirjutatud ei ole ilma riskita: kui nende kasutamine pärast regulaarset kasutamist järsult katkestatakse, on oht tervis probleemid nagu pearinglus, iiveldus ja paanikahoogude kordumine. Trankvilisaatoritega meditsiiniline ravi võib lõppeda ka sõltuvuse ja järgneva võõrutusega ravi harva ei põhjusta uuesti paanikahooge.
Millal peaksite pöörduma arsti poole?
Juba esimese paanikahoo ajal viib see tee paljud kannatanud inimesed arsti juurde, sest nad kardavad a süda rünnak või a insult tugevate sümptomite, nagu südamepekslemine, pearinglus ja higistamine. Seoses füüsiline, oleks see visiit arsti juurde tarbetu. See võib aga kannatajale rahustavalt mõjuda, kui ta teab oma sümptomite põhjust ja püüab mõista paanikahoogude olemust. Sageli piisab sellest kindlustundest ja patsiendid kasutavad oma teadmisi stressisituatsioonide ja ärevuse seoseks, et vältida ennekõike edasisi paanikahooge. Kui paanikahood tekivad sagedamini, on vajalik täiendav visiit perearsti juurde, mis võib viia psühholoogi või psühhoterapeudi vastuvõtule. Seejärel võivad nad mõjutatud inimese elu oluliselt piirata, nii et on vaja psühholoogilist tuge. Paanikahoogude ravimata jätmise oht seisneb kahes tüsistuses. Esiteks võib patsiendil tekkida vältiv käitumine kõigis olukordades (metroo, restoran, lennuk), kus sellised rünnakud on juba toimunud. Teiseks ähvardab nn ootusärevus. See tähendab, et paanika on kannatanud inimese mõtetes juba nii kinnistunud, et ta ootab ärevusega järgmist rünnakut ja provotseerib selle. Hiljemalt on vajalik täiendav meditsiiniline tugi, et see tsükkel saaks näiteks eesmärgipärase käitumisega katki minna ravi.
Ravi ja teraapia
Põhimõtteliselt on paanikahood alati ravitavad. Tuleb leida ainult käivitavad põhjused. Kuid see on sageli üsna keeruline ja pikk ning nõuab palju sisemist tugevus mõjutatud isiku motivatsioon. Kõigepealt peaks kannataja leidma hea arsti, kes ei tunnista teda hulluks (kuna ta pole üldse) ja kes võtab tema paanikahooge tõsiselt ja diagnoosib need sellisena. Seejärel suunab ta nad tavaliselt spetsialisti (näiteks psühholoogi) või koolitatud psühhoterapeudi juurde. Seejärel uuritakse koos selle spetsialistiga patsiendi elu üksikasjalikult, et leida paanikahoogude võimalikud põhjused. Autogeenne koolitus ja progresseeruv lihas lõõgastus on osutunud eriti tõhusateks ravivahenditeks. Nad pakuvad sisemist tasakaal ja anna tugevus igapäevaelus ja tööl tekkivate probleemidega toimetulekuks. Paanikahoogude ravimiseks on aga ülioluline, et nad leiaksid ja kõrvaldaksid oma elu põhjused, isegi kui see peaks tähendama nende varasema eluviisi täielikku muutmist. Psühhotroopsed ravimid peaks arst määrama ainult väga rasketel juhtudel. Kehale ja hingele on soodsamad taimsed tooted pärit palderjan ja sidrunipalsam.
Väljavaade ja prognoos
Paanikahooge esineb paljudel inimestel ja viima oluliselt vähenenud elukvaliteediga. Seega ei saa lihtsaid protsesse igapäevaelus enam tavapärasel viisil läbi viia. Vaevalt on igapäevast tööd paanikahoogudega enam võimalik läbi saada ja isegi koolis käimine on suhteliselt keeruline. Kui need käivitavad stress või eriolukorra tõttu ega esine püsivalt, ei pea paanikahooge tingimata ravima arst. Sellisel juhul saab patsient paanikahood sageli ise kontrolli alla saada. Kui aga paanikahood tekivad sageli ja viima väga halbade tunnete korral on teraapia kindlasti vajalik. Näiteks põhjustavad paanikahood sageli kiiret südamelööki, õhupuudust, pearinglust ja rohket higistamist. Paljudel juhtudel a süda rünnak tekib ka paanikahoogude tõttu. Paljud inimesed minestavad ka tugeva paanikahoo ajal. Ravi toimub ravimite ja raviga. Ravimitel on rahustav toime ja need on mõeldud paanikahoogude tekke vältimiseks. Vestlused psühholoogiga aitavad ka paanikahoogusid vähendada, kuna nende põhjuseid ravitakse. Teraapia viib sageli eduni, kuid selle tõhususeni ja paanikahoogude taandumiseni võib kuluda mitu kuud.
Kodused abinõud ja ravimtaimed paanikahoogude korral.
Ennetamine
Eelkõige väldi stress, liiga palju alkohol ja nikotiin. Liikuge palju looduses ja tehke regulaarselt sporti. Võimalusel lahendage kiiresti sotsiaalsed ja ametialased probleemid.Autogeenne koolitus ja progresseeruv lihas lõõgastus on ka ennetav toime, mis võib neid vaimselt tugevdada igapäevaelu lõkse vastu ja seeläbi ära hoida paanikahooge.
Mida saate ise teha
Paanikahoogude korral peaks patsient kindlasti varjuma ja istuma või lamama. Samuti aitab paanikahoo ajal sügavalt sisse hingata ja rohkelt vedelikke juua. Ideaalis tuleks sellest teavitada sõpru, peret või kolleege ja olla kannatanud inimesega koos, et paanika kaoks. Paanikahoogude all kannatajad ei tohiks kanda liiga sooja riietust. Ideaalsed on õhulised riided ja eriti need, mida on kerge seljast võtta. Palderjan aitab paanikahoogude vastu ja üldiseks rahustamiseks. Seda võib võtta kujul tabletid või teed enne magamaminekut või päeval. Apteegis on ka muid taimseid ravimeid, mis aitavad keha rahustada. Tarbetut stressi tuleks igal juhul vältida. Patsient ei tohiks paanikahoogude vältimiseks osaleda tulistes aruteludes ega vaidlustes. Enne magamaminekut tuleb teha lõdvestusharjutusi, näiteks jooga, on seda väärt. Paanika vastu aitavad sageli tavalised vestlused sõprade või partneriga. Mõjutatud isik peab aga endale tunnistama, et ta kannatab selle sümptomi all. Kui eneseabi ei too edu, tuleb igal juhul pöörduda psühholoogi poole.