Väikelapse staadium viitab ajavahemikule vanuses 1 kuni 5 aastat. See lapse eluetapp on tugevalt kujundav kogu ülejäänud elu. Väikelaps läbib tohutu arengu nii vaimses kui ka emotsionaalses ja füüsilises valdkonnas.
Mis on väikelapse staadium?
Väikelapse staadium viitab ajavahemikule vanuses 1 kuni 5. Esimese eluaasta jooksul õpib laps roomama ja lõpuks kõndima. Imikust või imikust saab nüüd väikelaps. Kui imik oli piiratud liikumise tõttu endiselt hooldajatest täielikult sõltuv, saab väikelaps nüüd oma maailma aktiivselt uurida. Väikelapse faasi aastatel õpib ja täiendab laps selliseid oskusi nagu kõndimine, rääkimine, sensoorne taju ning suhtlemine iseenda ja oma keskkonnaga. See suhtleb ja loob aktiivselt suhteid teistega. Selle aja jooksul peab väikelapsel olema võimalus oma maailma uurida ja arendada oma tohutut potentsiaali. Ta otsib enda ja teiste piire ning vajab kindlaid hooldajaid, kes aitaksid neil enesekindlalt neid piire õppida. Selle etapi käigus õpib väikelaps ka iseseisvuma. Teised lapsed muutuvad üha olulisemaks. Väikelapse faas saab läbi, kui laps eelkooli astub.
Funktsioon ja ülesanne
Teenib väikelapse lava lapse areng kõigil tasanditel. Enda ja teistega kontakti kaudu õpib väikelaps ennast, oma keha, oma tundeid ja teiste tundeid. Koostöös fikseeritud kinnituskujudega arendab see endast pilti. Sellest lähtuvalt areneb ja viimistleb sotsiaalne käitumine. Väikelapse faasi alguses on motoorne areng. Samm roomamisest sirgjoonelise kõndimiseni on lapse elus märkimisväärne areng, mille põhjal on üles ehitatud täiesti uus liikumisvõimaluste ja liikumismustrite repertuaar. Täismotoorika valdkonnas arendab laps kõndimisel üha enam enesekindlust ja kiirust. Ta õpib jooksma, treenides samal ajal ka oma kooskõlastamine. Hüpped, jooksmine tagurpidi ja hüppamine laiendab repertuaari. Nende väikelapse faasis pidevalt harjutatavate ja täiustatud oskuste abil liigub laps kogu maailmas. Nii laiendab see oma tegutsemisulatus ja võimalusi aktiivsemaks muutumiseks maailmas endas. Hiljem tuleb esile peenmotoorika valdkond. Väikelapse faasi alguses kasutavad lapsed näppimiseks mõeldud haaret, et asjadest aru saada ja järk-järgult asendada näpuotsaga haaramine. Need oskused on kõigi kultuuritehnikate jaoks üliolulised, kuna võimaldavad käes hoida pliiatsit ja kasutada tööriistu. Keel teeb tohutut edu ka väikelapse staadiumis. Alates esimestest sõnadest, mis tavaliselt lausutakse esimese eluaasta lõpupoole, edeneb areng esimeste lausete moodustamiseni. Väikelapse staadiumi lõpupoole on tavaliselt mõistetav hääldus ja ulatuslik sõnavara, mis leiab rakendust terviklike lausete moodustamisel.
Haigused ja kaebused
Väikelapse staadium on kiire arengu aeg kõigis valdkondades. Laps kogeb pidevalt uusi kogemusi nii füüsilisel, emotsionaalsel kui ka vaimsel tasandil ning läbib palju arenguhüppeid. Need ajad nõuavad kõrget kohanemisvõimet, mida ei saavutata alati esimesel katsel. Seetõttu võivad teatud tingimustel kohanemisraskused ja ka arengupeetused tekkida. Arenguhüpetel on lapsed sageli kiiresti väsinud, vinguvad, väga klammerduvad ja ülestimuleeritud. Seejärel vajavad nad piisavalt puhkust, töötlemisaega ja kindlustunnet tuttava hooldaja tähelepanu kaudu. Arenguhüpete vahelises ajavahemikus avalduvad äsja õpitud oskused ja rahulikum tagasitulek. Väikelaps vajab oma arenguks teatud tingimusi. Nende hulgas on muu hulgas vähe, püsivaid ja tuttavaid hooldajaid. See on eriti oluline esimese kolme aasta jooksul. Kui sel ajal toimuvad korduvad pausid paarisuhetes või kiindumusfiguuride pidev muutumine, võib see avaldada surmavat mõju lapse sidumisvõimele ja sellel on tagajärjed kogu ülejäänud eluks. Seda ka juhul, kui vanemad või muud olulised isikud ise ei suuda lapse emotsionaalsetele vajadustele vastata. See võib nii olla viima hilisemas elus seotuse ja suhteprobleemidega. Nii vaimseks kui ka emotsionaalseks ja füüsiliseks arenguks vajab laps kindlat vitamiinid ja mineraalid. Hea toitumine on seetõttu imikueas tervisliku arengu üks peamisi eeldusi. Vastasel juhul alatoitumine võib viima luukahjustuse, närviprobleemide ja hilinenud aju arengut. Aju arenguga kaasnevad sageli ka emotsionaalsed probleemid. Ja vastupidi, korduv emotsionaalne stress, nt pereprobleemide või liigse meediatarbimise tõttu, võib samuti mõjutada ja halvimal juhul kahjustada lapse emotsionaalset ja vaimset arengut. Mootoritasandil hästi arenemiseks peab lapsel olema võimalus liikuda. Siin kutsutakse kõiki lapse hooldajaid üles pakkuma regulaarselt ja võimaldama lapsel võimalikult mitmekesiseid liikumiskogemusi saada.
