Hingamissüsteem (J00-J99)
- Allergiline riniit (allergiline riniit; hein palavik).
- Bronhiaalastma
- Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
- Krooniline rinosinusiit (CRS; üheaegne põletik nina limaskesta (Nohu) ja limaskesta paranasaalsed siinused ( "sinusiit“)).
Endokriinsed, toitumis- ja ainevahetushaigused (E00-E90).
- Andropaus (meeste menopaus)
- Kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoidism)
- Kliimakter (menopausi naistel; nt kuumad hood).
Mõjutavad tegurid tervis staatus ja viivad tervishoid kasutamine (Z00-Z99).
- Läbipõlemise sündroom
Kardiovaskulaarne süsteem (I00-I99)
- Apopleksia (insult)
- Südamepuudulikkus (südamepuudulikkus)
Suu, söögitoru (söögitoru), kõhtja sooled (K00-K67; K90-K93).
- Gastroösofageaalne reflukshaigus (sünonüümid: GERD, gastroösofageaalne reflukshaigus; gastroösofageaalne reflukshaigus (GERD); gastroösofageaalne reflukshaigus (reflukshaigus); gastroösofageaalne refluks; refluksösofagiit; reflukshaigus; refluksösofagiit; põletikuline söögitorupõletik ), mis on põhjustatud happelise maomahla ja muu maosisu patoloogilisest tagasivoolust [75% juhtudest pole tüüpilisi sümptomeid! Kurguärritus, kähedus, köha, astma]
Lihas-skeleti süsteem ja sidekoe (M00-M99).
- Fibromüalgia (fibromüalgia sündroom) - sündroom, mis võib viima et kroonilise valu (vähemalt 3 kuud) mitmes kehapiirkonnas.
Neoplasmid - kasvajahaigused (C00-D48).
- Aju kasvajad
Psüühika - närvisüsteem (F00-F99; G00-G99)
- Sõltuvus alkoholist
- Ärevushäired
- Bipolaarne häire (maniakaal-depressiivne häire)
- Huntingtoni tõbi (sünonüümid: Huntingtoni korea või Huntingtoni tõbi; vanem nimi: Püha Vituse tants) - autosoomse domineeriva pärandiga geneetiline häire, mida iseloomustavad tahtmatud, koordineerimata liigutused, millega kaasneb lõtv lihastoonus.
- Krooniline valu
- Dementsus
- Depressioon
- Narkomaania
- Düstoonia - katusmõiste neuroloogilistele häiretele, mille korral teatud kehapiirkondade liikuvus on häiritud, ilma et seda häiret saaks soovi korral mõjutada.
- Epilepsia - neuroloogiline haigus, mis viib krampideni.
- Saatuslik perekondlik unetus (surmav perekondlik unetus) - autosoomse domineeriva pärilikkusega geneetiline häire; spongioosne entsefalopaatia (TSE); mida iseloomustab tulekindel unetus unistustega ja hallutsinatsioonid; motoorikahäired ja võimalik dementsus tekivad kursuse lõpus.
- Pärilik ataksia - autosoomne retsessiivne või autosoomne dominantne pärilik (ADCA = autosoomne dominantne väikeaju ataksiad) liikumishäired (ataksiad); sümptomiteks on kõnnaku ebakindluse suurenemine, peenmotoorika düsfunktsioon, ebaselge kõne ja silmade liikumishäired
- Idiopaatiline unetus - unehäired ilma nähtava põhjuseta.
- Mania (patoloogiline meeleolu)
- Meningiit (meningiit)
- Meningoentsefaliit - põletik meninges ja aju.
- Alzheimeri tõbi
- Parkinsoni tõbi
- Hulgiskleroos (MS) - neuroloogiline haigus, mis põhjustab tsentraalset mitmekordset kahjustust närvisüsteem kroonilise põletikulise reaktsiooni tõttu.
- Narkolepsia - haigus, mis algab tavaliselt aastal lapsepõlv ja viib lühikeste unehoogudeni.
- Obstruktiivne uneapnoe sündroom (OSAS) - iseloomustab obstruktsioon või ülemiste hingamisteede täielik sulgemine une ajal; kõige levinum uneapnoe vorm.
- Parasomnia (õudusunenäod, Pavor nocturnus ja unes kõndimine/ somnabulism).
- Parkinsoni sündroom - neuroloogiline haigus (ekstrapüramidaalne sündroom, mis on tingitud dopamiinergiliste neuronite degeneratsioonist mustasooles).
- Polüneuropaatiad - perifeersed haigused närvisüsteem mõjutades mitut närve.
- Posttraumaatiline stress häire (PTSD).
- Psühhoos
- Psühhofüsioloogiline unetus - emotsionaalsest pingest tingitud unetus.
- Rahutute jalgade sündroom (rahutute jalgade sündroom).
- Skisofreenia - psühhiaatriline häire, mis põhjustab mõtetes, tajus ja käitumises muutusi.
- Keskne uneapnoe sündroom (SAS) - seda iseloomustavad korduvad hingamisseiskused hingamislihaste aktivatsiooni puudumise tõttu (hingamisteede episoodiline pärssimine).
Mujal klassifitseerimata sümptomid ja ebanormaalsed kliinilised ja laboratoorsed leiud (R00-R99)
- Noktuuria (öine urineerimine).
- Kihelus (sügelus)
- Valu, täpsustamata (nt krooniliste haiguste korral).
Urogenitaalsüsteem (neerud, kuseteed - reproduktiivorganid) (N00-N99).
- Healoomuline eesnäärme hüperplaasia (BPH; eesnäärme healoomuline suurenemine) → noktuuria (suurenenud urineerimine öösel).
Vigastused, mürgistused ja muud välistest põhjustest tulenevad tagajärjed (S00-T98).
- Traumaatiline ajukahjustus (TBI).
Psüühika - närvisüsteem (F00-F99; G00-G99)
- Sõltuvus alkoholist
- Ärevushäired
- Bipolaarne häire (maniakaal-depressiivne häire)
- Huntingtoni tõbi - geneetiline häire, mis põhjustab muu hulgas jäsemete ulatuslikke liikumisi.
- Krooniline valu
- Dementsus
- Depressioon
- Narkomaania
- Düstoonia - katusmõiste neuroloogilistele häiretele, mille korral teatud kehapiirkondade liikuvus on häiritud, ilma et seda häiret saaks soovi korral mõjutada.
- Epilepsia - neuroloogiline haigus, mis viib krampideni.
- Fataalne perekondlik unetus - progresseeruva unetuseni viiv geneetiline häire.
- Pärilik ataksia - geneetilistest põhjustatud liikumishäired seisund (sümptomid: kõnnaku ebakindluse suurenemine, peenmotoorika häired, hägune kõne ja silmade liikumise häired).
- Idiopaatiline unetus - unehäired ilma nähtava põhjuseta.
- Mania (patoloogiline meeleolu)
- Meningiit (meningiit)
- Meningoentsefaliit - kombineeritud aju põletik (entsefaliit) Ja meninges (ajukelmepõletik).
- Hulgiskleroos (MS) - neuroloogiline haigus, mis põhjustab tsentraalse mitmekordse kahjustuse närvisüsteem kroonilise põletikulise reaktsiooni tõttu.
- Narkolepsia - haigus, mis algab tavaliselt aastal lapsepõlv ja viib lühikeste unehoogudeni.
- Obstruktiivne uneapnoe sündroom (OSAS) - iseloomustab obstruktsioon või ülemiste hingamisteede täielik sulgemine une ajal; kõige levinum uneapnoe vorm.
- Parasomnia (õudusunenäod, Pavor nocturnus ja unes kõndimine/ somnabulism).
- Parkinsoni sündroom - neuroloogiline haigus (ekstrapüramidaalne sündroom, mis on tingitud dopamiinergiliste neuronite degeneratsioonist mustasooles).
- Psühhoos
- Psühhofüsioloogiline unetus - emotsionaalsest pingest tingitud unetus.
- Rahutute jalgade sündroom (rahutute jalgade sündroom) / öise perioodilise sündroom jalg liigutused.
- Skisofreenia - psühhiaatriline häire, mis põhjustab mõtetes, tajus ja käitumises muutusi.
- Uneapnoe sündroom - korduv tegevuse lõpetamine hingamine une ajal.
- Keskne uneapnoe sündroom (SAS) - seda iseloomustavad korduvad hingamisseiskused hingamislihaste aktiveerumise puudumise tõttu (hingamisteede episoodiline pärssimine).
Mujal klassifitseerimata sümptomid ja ebanormaalsed kliinilised ja laboratoorsed leiud (R00-R99)
- Noktuuria (öine urineerimine).
- Valu, täpsustamata (nt krooniline haigus).
Urogenitaalsüsteem (neerud, kuseteed - reproduktiivorganid) (N00-N99).
- Healoomuline eesnäärme hüperplaasia (BPH; eesnäärme healoomuline suurenemine) → noktuuria (suurenenud urineerimine öösel).
Vigastused, mürgistused ja muud välistest põhjustest tulenevad tagajärjed (S00-T98).
- Traumaatiline ajukahjustus (TBI).
Ravim
- Vt ravimite all jaotist “Põhjused”
