aasta tervis sektor geneeriline termin võimlemine hõlmab füsioteraapia või füsioterapeutilised liikumisharjutused. Ravivõimlemist kasutatakse erinevates meditsiiniharudes kaebuste leevendamiseks või keha funktsioonide parandamiseks.
Mis on parandav võimlemine?
Võimlemine või füsioteraapia on termin, mida kasutatakse erinevate füsioterapeutiliste harjutuste kirjeldamiseks, millel on inimese jaoks kasu tervis. Võimlemine või füsioteraapia on nimi, mida nimetatakse erinevatele füsioterapeutilistele harjutustele, millest on kasu inimesele tervis. Nii tegeleb võimlemine meditsiinivaldkonnas füüsiliste häirete ravimisega või liikumisvõime parandamisega inimese luu- ja lihaskonna düsfunktsioonide või puude korral. Võimlemisharjutusi saab sooritada aktiivselt, passiivselt, vastupanu osutavalt või abistavalt. Parandusvõimlemise läbiviimise eest vastutab tavaliselt spetsiaalselt koolitatud füsioterapeut või füsioterapeut. Ravivõimlemist kasutati juba iidsetel aegadel. 18. sajandil töötas Rootsi spordiõpetaja sportvõimlemisharjutustest välja spetsiaalse võimlemise, mille eesmärk oli terapeutiline. Alates 1810. aastast mehaaniline abivahendid kasutati ka füsioteraapia harjutused esimest korda. Nende hulka kuulusid seadmed, millega jäsemeid oli võimalik harjutada ja mis sarnanesid tänapäeva rehabilitatsioonivahenditega. Alates 1994. aastast kasutatakse Saksamaal füsioteraapia asemel mõistet “füsioteraapia”. Ravivõimlemist peetakse füsioteraapia alavaldkonnaks.
Funktsioon, mõju ja eesmärgid
Füsioteraapia on protseduur, mille määrab arst. See koosneb erinevatest ravivormidest ja seda kasutatakse inimese füüsiliste ja vaimsete võimete taastamiseks või säilitamiseks. Neid võivad negatiivselt mõjutada terviseprobleemid, nagu haigused, kaasasündinud deformatsioonid, puuded, igapäevane väärkäitumine, vigastused või õnnetused. Võimlemisharjutuste abil on võimalik leevendada või kõrvaldada valu ja taastada teatud funktsioonid või liikumismustrid. Samamoodi saab tasakaalustada lihaste tasakaalustamatust ja soodustada laste füsioloogilist arengut. Lisaks saab patsient abi iseenda aitamiseks. Ortopeedia valdkonnas on võimlemine kasulik luu- ja lihaskonna kahjustuste ennetamiseks ja raviks. Sisehaigused kasutavad võimlemisharjutusi inimese vereringe funktsiooni tugevdamiseks. Kasutatakse selliseid protseduure nagu kopsufunktsiooni treenimine või vereringe väljaõpe. Põhimõtteliselt on ravivõimlemise ulatus lai. Seega on füsioteraapia nüüd üks olulisemaid meditsiinilisi ravimeetodeid ja seda tehakse regulaarselt haiglates, arstide kabinettides ja taastusraviasutustes. Võimlemise arvukatel tegevusvaldkondadel on ortopeedia selja jaoks valu või selgroo kaebused, insultide neuroloogia, Parkinsoni tõbi, hulgiskleroos või herniated kettad, millel on halvatusnähud, samuti pediaatria (pediaatria), mis käsitleb muu hulgas lapsepõlv lihaste arengupeetused või degeneratiivsed haigused. Teised rakendusvaldkonnad on valu ravi, mis hõlmab kroonilise valu, sisehaigused, mis tegelevad südame-veresoonkonna haigustega, reuma, hingamisteede haigused nagu astma või veresoonte düsfunktsioon ja rehabilitatsioon, mida kasutatakse füüsiliste ja vaimsete võimete taastamiseks. Füsioteraapiat kasutatakse ka aastal vähk, günekoloogia ajal rasedus, psühhiaatria ja spordimeditsiin. Viimases tehakse võimlemisharjutusi treeningu optimeerimiseks ja raviks spordivigastused. Ravivõimlemine on oluline ka ennetamiseks. Seega võivad teatud harjutused ära hoida mitmesuguseid vaevusi ja haigusi. Kõigepealt hõlmavad need seljavalu. Neid saab vältida näiteks spetsiaalse toote abil tagakool. Samuti on võimalik neutraliseerida probleemide kordumist olemasolevate tervisekahjustustega. Füsioteraapia hõlmab arvukalt erinevaid ravimeetodeid. Need on näiteks manuaalteraapia, Bobathi kontseptsioon, Brugger ravi, Vojta teraapia, manuaal lümfiringe massaz ja mitmesuguseid massaaže. Need protseduurid avaldavad positiivset mõju lihastele ja liigesed. Tervendav võimlemine hõlmab ka passiivseid protseduure nagu soojus ja külm rakendused, mudapakkide, balneoteraapia või elektrotermiline ravi. Efektiivseks leevendamiseks saab kasutada kehahoiu võimlemist äge valu tugevdades lihaseid sihipäraselt. Teine tegevusvaldkond on hingamisteed ravi. Siin lõdvestavad hingamislihaseid võimlemisharjutused. Füsioteraapia hõlmab ka erinevaid lõõgastus meetodid kui ka keha parem tajumine. See annab kasutajale suurema enesehinnangutunde.
Riskid, kõrvaltoimed ja ohud
Selleks, et ravivõimlemisel oleks positiivne mõju, peaks seda tegema kogenud terapeut. Seega on oluline, et viimane järgiks kõiki ettevaatusabinõusid ja vastunäidustusi. Nii saab riske ja kõrvaltoimeid oluliselt vähendada. Võimlemisharjutuste sooritamisel osutuvad need siiski üsna väikesteks. Ülekaaluline inimestel võib tekkida liigeste ülekoormus. See kehtib eriti siis, kui nad teevad võimlemisharjutusi, mis pole neile sobivad. Teine vastunäidustus on põletik kehas. Seega on võimalus, et võimlemine võib paranemisprotsessi aeglustada või ohustada. Teine füsioteraapia vastunäidustus on haigused, mis põhjustavad hingamis- ja südamefunktsioonide piiramist. Sama kehtib ka hääldatud puhul hüpertüreoidism või raske hüpertensioon. Ebamugavuste vältimiseks või iiveldus, on soovitatav enne harjutuste alustamist kaks tundi mitte süüa tahket toitu. Lisaks tuleks vältida suurt kuumust ja osoonitaseme tõusu. Mõningatel juhtudel, lihaste valulikkus tekib pärast füsioteraapia harjutused. Mõnikord on nahk. Neid peetakse lihaste ainevahetusest pärinevate metaboolsete lõpptoodete lagunemise näitajaks. Need lõpptooted lahustuvad võimlemise käigus.
