Lihaskonna mõistmiseks | Jõutreening

Lihaskonna mõistmiseks

Kõik inimkeha liigutused põhinevad lihasjõul. Lihased on ühendatud luud ühes või mitmes punktis Kõõlused ja sidemed, võimaldades seega luustikul liikuda sarnaselt nukule.

  • Siit leiate üksikasjalikku teavet eesmise lihase kohta
  • Siit leiate üksikasjalikku teavet selja lihase kohta

Inimese skeletilihas koosneb lihaskiudude kimpudest, nendest üksikute lihaskiudude kimpudest ja nendest nn müofibrillide kimpudest.

Müofiibrid koosnevad omakorda üksikutest kokku surutud sarkoomidest. 2000 järjestikust sarkoomi tulemuseks on umbes 1 mm.

Inimese õlavarrelihas koosneb seega umbes 10,000,000,000 XNUMX XNUMX XNUMX sarkoomist. Need koosnevad omakorda kahest molekulist, aktiinist ja müosiinist. Seda täiesti korrapärast struktuuri saab näha mikroskoobi all.

Sel põhjusel nimetatakse lihast ka vöötlihaseks. Skeemiliselt kujutatud väga lihtsustatud kujul: lihase kokkutõmbumise ajal müosiin ja aktiin ühinevad. Müosiini struktuuri tõttu nihkuvad aktiin ja müosiin u.

0.0000001 mm. Kuna aga lihases on mitu miljardit aktiini- ja müosiinimolekuli, on see nihe (lühenemine) nähtav. Lihas tõmbub kokku.

  • Z-ribad
  • Aktiinfilament
  • Müosiini hõõgniit

Kui võrrelda Z-ribade vahelist kaugust, näete kokkutõmbumist. ATP (adenosiinitrifosfaat) on lihaste jaoks ülioluline kokkutõmbeidolgu see sisse harjutamiseks, vastupidavus koolitus või kiirustreening.ATP on nii-öelda kütus, mis muudab inimese liikumise esmajärjekorras võimalikuks. Mida suurem koormus, seda kiiremini lihas seda ATP-d vajab.

Inimese kehal on selleks kolm võimalust harjutamiseks.

  • Kui koormus on väga suur, tuleb palju ATP-d väga kiiresti “toota” (1–4. Harjutuse ajal kuni 10 kordust).

    Keha kasutab seda kreatiin fosfaadi (KrP) ladustamine. See juhtub näiteks ajal harjutamiseks suurimate koormustega. Kuid see ladustamine on ainult väga piiratud, st pärast u.

    7 sekundit on KrP ära kasutatud. Regulaarne treenimine suure intensiivsusega võimaldab aga kehal kohaneda ja suurendada oma KrP-ruumi.

  • Kui koormus ei ole maksimaalne (umbes 10 - 35 kordust), saadakse ATP peamiselt suhkru (glükoosi) muundamise teel. See põhjustab lihase ülihapestumist, mis põhjustab ebameeldivat aistingut.
  • Madalamal tugevustasemel (> 50 Wdh.) Ekstraheeritakse suhkrust ka ATP, kuid lihas ei muutu ülihapestumiseks.