Sünonüümid
- Primaarne maksarakk-kartsinoom
- Hepatsotsellulaarne kartsinoom
- HCC
- Hepatoom
Määratlus
Maks vähk (hepatotsellulaarne kartsinoom) on pahaloomuline degeneratsioon ja rakkude kontrollimatu kasv maks pabertaskurätik. Kõige levinum põhjus maks vähk (hepatotsellulaarne kartsinoom) omistatakse maksatsirroosile. Patsiendid, kes põevad maksatsirroosi (käsnjas, sidekoe-infiltreeritud maksa struktuur koos funktsiooni kadumisega) kas selle tagajärjel hepatiidi või alkoholi liigtarvitamisel on maksarakk-kartsinoomi (maksa vähk).
80% kõigist hepatotsellulaarsetest kartsinoomidest (maksavähk) diagnoositakse maksatsirroosi tagajärjel. 4% kõigist maksatsirroosiga patsientidest areneb hepatotsellulaarne kartsinoom. 50% hepatotsellulaarse kartsinoomiga (maksavähk) patsientidest on seda varem põdenud hepatiidi B, 25% C-hepatiidi Ainevahetushäire hemokromatoos samuti varajase haigusega patsiendid lapsepõlv infektsioon HB-ga viirused on suurem risk hepatotsellulaarse kartsinoomi tekkeks.
Regulaarne tarbimine androgeenid (meessugu hormoonid) näitasid ka kulturistid, et on suurenenud hepatotsellulaarse kartsinoomi oht. Seos nende vahel diabeet suhkurtõbi ja suurenenud maksavähi (hepatotsellulaarne kartsinoom) risk näib samuti olevat täna kindel. Hiljutised uuringud on avastanud ka molekulaarse mehhanismi, mis arvatavasti vastutab hepatotsellulaarse kartsinoomi (maksavähk) tekkimise eest.
On tõestatud, et 60% -l kartsinoomihaigetest on häiritud nn tuumori supresseeriv geen (FHIT). See on geneetilisel tasandil toimuv mehhanism, mis peaks pärssima kasvajarakkude kasvu ja mille katkemine viib rakkude kontrollimatu jagunemiseni valkude moodustumise kaudu. See teema võib teile ka huvi pakkuda: Lõppstaadiumis maksavähk Väidetavalt on kartsinoomi soodustav toime ka Aspergillus flavus seenel, mis kasvab muu hulgas niiskes kliimas teraviljadel.
Hepatsellulaarse kartsinoomi (maksavähi vormid) alajaotus põhineb erinevatel kasvutüüpidel: üksik (üksik), multitsenter (mitmes kohas), hajutatud infiltreerumine (levib kõikjal ja kasvab sinna), histoloogia ja koe struktuur ning nn TNM klassifikatsioon. Kui maksakasvaja pole veel tunginud a veri laev, klassifitseeritakse see vastavalt T1-le. On oluline, et see oleks ainult kasvaja.
Kui neid on mitu, kuid need ei ole suuremad kui 5 cm või kui juba on tegemist sissetungiga veri laevade süsteem, klassifitseeritakse see etapp T2 alla. Mitu kasvajat suurusega üle 5 cm või maksa invasiooni vein (V. portae) tähistatakse kui T3. Kõik kasvajad, mis on juba imbunud naaberorganitesse või kõhukelme (kõhukelme, kõhukelme vähk) nimetaks T4.
If lümf sõlme metastaasid on juba maksas või selle ümbruses, klassifitseeritakse see staadium lisaks N1 (N = sõlm) ja kui kehas leitakse kaugeid metastaase, siis klassifitseeritakse see M1-ks. Kokkuvõtteks võib öelda, et need leiud on veel kord jagatud etappideks. Seega I etapp: T1N0M0, II etapp: T2N0M0, III etapp: T3-4N0M1 ja IV etapp: kõik leiud koos M1-ga.
Samuti on olemas nn CLIP-skoor, milles antakse punkte 0–2 kategooriates Child Pugh (avaldus maksapiirangute kohta), kasvaja morfoloogia, kasvaja marker alfa-fetoproteiin ja maksa olemasolu tromboos. Nagu iga haiguse puhul, on ka patsiendi küsimine väga oluline haiguslugu (anamnees), mis peaks sisaldama sümptomite tüüpi, ajastust ja kestust. Paljudel juhtudel on patsiendi nahk ja silmad kollaseks muutumas, mis peaks arstile juba silma sattumise ajal maksahaigusele mõtlema panema.
Arst peaks ka küsima, kas maksatsirroos or hepatiidi nakkus on juba teada või kas patsiendil on probleeme alkoholiga. Lisaks kindralile füüsiline läbivaatus, peaks arst ka maksa kohal palpeerima, et teada saada, kas maksas on suurenenud või kas tegelik kasvaja on juba käega katsutav. Mõnikord juhtub, et kuulamine (auskultatsioon) stetoskoobiga toob kaasa patoloogilise vooluheli, mille põhjustab vastava veri laevad or kõrge vererõhk maksatsirroosist ja / või maksakartsinoomist põhjustatud maksa veresoonte süsteemis.
Teine oluline uurimisvõimalus on ultraheli, millega arst suudab paljudel juhtudel juba kasvaja muutuse tuvastada. Siinkohal võib öelda ka selle, kas leid on esmane kartsinoom või tütarkasvajad (metastaasid) teistest elunditest. Nn värviline Doppleri uuring, kasutades ultraheli muudab verevoolu selgeks ja näitab, kas maksasüsteemis on olnud ülerõhk ja kas maksas leitud muutused on juba verega varustatud või on need läbi murdnud veresoon süsteem (vt etappide klassifikatsioon). Pärast saab kasutada ka arvutitomograafiat (CT).
An röntgen Euroopa rind või stsintigraafia luustiku osa tuleks teha hiljem, et välistada primaarne kasvaja mujal kehas. Väiksemaid kasvajakoldeid (1-2 cm) saab kõige paremini tuvastada magnetresonantstomograafia abil laevad (MR-Angio). Kasulik võib olla ka maksa üldine MRI.
A vereanalüüsi võimalik avastada valgud mis moodustuvad kasvajast (kasvaja markerid). Nn alfa-fetoproteiin on eriti suurenenud hepatotsellulaarse kartsinoomiga (maksavähk) patsientidel. Kasvajamarkerite otsimine pole aga niivõrd esmase diagnoosi, kuivõrd järelkontrolli võimalus, mille järsk edasine suurenemine võib tähendada kasvaja kordumist või üleminekut maksatsirroosilt hepatotsellulaarsele kartsinoomile.
Hepatotsellulaarse kartsinoomi (maksavähk) diagnoosimise ajal ilmnes 50% juhtudest maksas mitu kasvajat (multilokulaarne kasv), 25% juhtudest tromboos portaali vein ja 10% näitab maksaveenide ja alamkihtide infiltreerumist õõnesveen. Pärast hepatotsellulaarse kartsinoomi diagnoosimist tuleb alati eeldada, et kasvaja on juba levinud teistesse elunditesse. Maksarakulist kartsinoomi kardetakse selle kiire metastaasi tõttu aju, kopsud ja luud. Seetõttu peaks arst võimalikult kiiresti tellima ka nn kasvaja staadiumi, kus ta uurib hepatotsellulaarse kartsinoomi kõige sagedamini mõjutatud metastaatilisi organeid sobiva pildistamise abil (Röntgen, CT, stsintigraafia).
