Põhjustab asutamist
Arendamine mädane meningiit saab otsida kolmest põhjusest. Mädane meningiit. Kõige tavalisem on patogeenide levik vereringega (hematogeenne) ajukelmepõletik). See võib juhtuda siis, kui bakteriaalne infektsioon (nt
ninaneelu (sniffles) või kopsud (köha)) üldistab, st haigustekitajad levivad koos veri kogu kehas. Teisest küljest võib kroonilise mädase fookuse patogeene korduvalt pesta veri, näiteks kroonilises vormis endokardiit (põletik süda lihaste ja südameventiilid = südamest levivad haigustekitajad) või osteomüeliit (krooniline luuhaavand = luust levivad patogeenid). Kõige tavalisemad patogeenid: meningokokid, pneumokokid, streptokokid, stafülokokid, enterokokid
- Purulentne meningiit vereringe kaudu (tavaliselt pärast piisknakkus, nt
köha või nohu kaudu)
- Saastunud meningiit
- Otsene (sekundaarne) meningiit
Saastunud meningiit Juhitud ajukelmepõletik tavaliselt tuleneb infektsioonist juhataja, nt nakkus paranasaalsed siinused (äge või krooniline), keskkõrva or mastoidiit (processus mastoideus on välise taga oleva ajalise luu luu kuulmiskanal). See on õhuga täidetud luu, mis on ühendatud keskkõrva). Siin rändavad patogeenid läbi õhukeste luuseinte kolju nn subarahnoidaalsesse ruumi ja viia seeläbi infektsioonini.
Subaraknoidne ruum oma kolmega meninges jääb kondise vahele kolju ja aju ja seda ümbritseb tserebrospinaalvedelik, nn tserebrospinaalvedelik. Bakterid mis sisenevad sellesse ruumi luu kaudu, läbivad esmalt välimise, kõva meninges (dura mater). Selle all asub keskmine, õrn ämblikuvõrk (arahnoidne membraan), mille all asub kõnealune ruum (alumine = all, araknoidne = asub ämblikuvõrgu all), mis on täidetud tserebrospinaalvedelikuga ja kust patogeenid saavad hõlpsasti levitada kogu aju (Ja selgroog).
Selle subaraknoidse ruumi alumise piiri moodustab sisemine, pehme meninges (pia mater), mis peene kihina asub otse aju ja järgib seda oma vagudes ja mähistes. Kõige tavalisemad patogeenid: Pneumokokk, meningokokk. Otsene (sekundaarne) meningiit Isegi aastal kolju vigastused, näiteks koljuosa murrud, bakterid ninaneelu ja ninakõrvalkoobaid koloniseerivad ained võivad hõlpsasti migreeruda subarahnoidaalsesse ruumi, eriti kui välimine, kõva ajukelme on vigastatud.
Lõpuks, avatud kolju vigastuste korral on patogeenidel otsene juurdepääs tserebrospinaalvedelikule, nii et paljudel juhtudel tekib põletik lühikese aja jooksul. Kõige tavalisemad patogeenid: pneumokokid, hemophilus influenzae, stafülokokid. Lisaks kliiniliselt muljetavaldavale ja suundumusi määravale kliinilisele pildile tehakse esmane uuring kahtlustatavas bakteris ajukelmepõletik on tserebrospinaalvedeliku (likööri) eemaldamine ja uurimine.
See tuleb hankida enne antibiootikumravi alustamist ja uurida patogeenide, rakkude, valgu, suhkru ja laktaat. Need tegurid näitavad põletiku tüüpi. Normaalne, tervislik tserebrospinaalvedelik on selge nagu vesi.
See filtreeritakse välja veri teatud aju punktides ja jaotub seejärel aju kaudu ajukelme ja selgroog. See eemaldatakse, sisestades õõnesnõela ühte tühimikku 3. ja 5. nimmelüli vahel. selgroog ruumi seljaaju all (nimmepiirkond) punktsioon). seljaaju vedelik seejärel tilgutatakse läbi selle nõela steriilsetesse tuubidesse.
Ainuüksi selle välimus võib anda märku haiguse tüübist ja võimalikest patogeenidest: In mädane meningiit see on hägune kuni mädane, viirusliku meningiidi korral selge kuni kõige vähem hägune. Lisaks tserebrospinaalvedelikule uuritakse alati verd ja võrreldakse kahte leidu. Seda uuringut nimetatakse likööri diagnostika (tserebrospinaalvedeliku uurimine).
Nimmepiirkond punktsioon ei tehta, kui patsient muutub kiiresti koomasse või kui esineb muid koljusisese rõhu suurenemise märke või hüübimise häireid. Diagnoosi kinnitamiseks tuvastatakse patogeen pärast grammi värvimist (patogeeni värviline visualiseerimine) mikroskoobi all, bakterioloogiline tuvastamine viiakse läbi kultuuri abil. 70–90% juhtudest on patogeeni tuvastamine võimalik. Verekultuur (vereplasm söötmel) on positiivne 30–50% juhtudest.
Veri näitab ka leukotsütoosi ( valged verelibled) ja CRP (C-reaktiivse valgu, CRP väärtus), mis on mittespetsiifiline marker põletikuliste protsesside kulgemiseks organismis. Seerumi prokaltsitoniin on samuti kõrgenenud, erinevalt viiruslikust meningoentsefaliit. PCR (polümeraasi ahelreaktsioon) bakterite DNA tuvastamiseks või bakterite tuvastamiseks antikehade viiakse läbi ainult siis, kui CSF-i tulemus on ebaselge või patogeeni ei tuvastata.
Lisaks tehakse ka CT (= kompuutertomograafia) juhataja (CCT = kolju kompuutertomograafia) tehakse tavaliselt ka paranasaalsed siinused (ülalõuaurkevalu, otsmikupõletik, etmoidrakud) ja võimalikud mastoidi sulamise fookused (mastoidprotsess), millest saab meningiiti edasi kanda. Samamoodi ka teised mäda fookused nagu aju mädanik, verejooksu või infarkte (aju vereringehäired) on võimalik tuvastada. Sel viisil saab hinnata ka ajuturse või hüdrotsefaalia (hüdrotsefaal) põhjustatud olemasoleva ajurõhu ulatust.
Kõik selle sarja artiklid:
