Paljud inimesed kannatavad pideva väsimuse all või on alati väsinud. Selle nähtuse põhjused on väga erinevad ja neid võib sageli seletada unepuuduse või ületöötamisega. Krooniline väsimus on kannatanute jaoks väga kurnav, kuna see piirab oluliselt nende sooritusi igapäevaelus ja tööl.
Varud on ära kasutatud ja põhjustab kiiresti vaimset ja füüsilist ülekoormust. Püsiv väsimus võib seetõttu saada ka haiguste aluseks, kuna need, kes kannatavad, ei suuda end vähem kaitsta. Sel põhjusel tuleks kindlasti selgitada silmatorkav jõudluse langus koos püsiva väsimusega. Peale suhteliselt kahjutute põhjuste, mis tavaliselt selle taga on, võib teatud tingimustel kaaluda ka tõsisemaid põhjuseid.
Põhjustab
Püsiva päevase päeva põhjused väsimus on mitmekordsed. Kõige tavalisemad on põhjused, mis otseselt mõjutavad päeva-öö rütmi, nagu unepuudus, pidev varajane ärkamine seoses raske füüsilise või vaimse tegevusega või öiste uneprobleemidega. Isegi kui päevakava muudetakse sageli ja see ei järgi pidevat regulaarsust, võib suurenenud väsimus põhjustada ja alati väsimust.
Kehal on siis raskusi muutuva päevarütmiga kohanemisega. Üldiselt võib väsimust vaadelda kui keha hoiatussignaali, et midagi on puudu. Paljud füüsilised, aga ka vaimsed probleemid põhjustavad väsimuse sümptomeid.
Nendes olukordades vajab keha nende probleemidega toimetulemiseks palju energiat. See energia jääb siis igapäevaseks olukorraks puudulikuks, mida asjaomane inimene varases staadiumis ja püsiva väsimuse korral märkab. Lisaks võib püsiv väsimusseisund olla ka märk a-st serotoniini puudus.
Kuna väsimuse põhjused on nii erinevad, ei ole alati lihtne individuaalset põhjust kiiresti leida. Võib kaaluda järgmisi põhjuseid. Lisaks ülalnimetatutele on mitmeid muid võimalikke põhjuseid, miks olete alati väsinud.
Neid tuleks igal üksikul juhul patsiendilt patsiendile selgitada.
- Eluolud: unepuudus, stress, liigsed või ebapiisavad nõudmised, vähene liikumine, vedelike puudumine, ülekaaluline või alakaaluline, rasvarikkad toidud (eriti enne magamaminekut), dieedid, tugev päikesevalgus, kasvufaasid (lapsed), tsükkel- seotud väsimus naistel, rasedus, menopaus, psühholoogiline stress (mured)
- Orgaanilised põhjused: mitmesugused nakkushaigused (sealhulgas näiteks Epstein-Barri viiruse põhjustatud Pfeifferi näärmepalavik), aneemia, südamehaigused, kopsuhaigused, hormonaalsed tasakaaluhäired (näiteks kilpnäärme-, kõrvalkilpnäärme- või neerupealise koore haigused), suhkurtõbi, autoimmuunhaigused, maksa-, neeru- või seedetraktihaigused, pahaloomulised haigused (kasvajad) või öised hingamisprobleemid
- Vaimuhaigus: depressioon, läbipõlemise sündroom, ärevushäired, söömishäired, dementsus, alkoholi kuritarvitamine, Parkinsoni tõbi, hulgiskleroos ja palju muud
- Ravimid: Unerohud, psühhotroopsed ravimid, veri surveravimid, migreen ravimid, antidepressandid, allergiavastased ravimid (nt antihistamiinikumid), erinevad valuvaigistid, kemoteraapiad
Inimesed, keda päevane väsimus mõjutab, tunnevad kas kohe pärast hommikust ärkamist või päeva alguses jõudlust. Selle tulemuseks on ajamise puudumine, silmalaud muutuvad raskeks ja langevad korduvalt.
Mõjutatud isikud on oluliselt vähem vastupidavad, reageerivad kiiresti ärritusega ja kipuvad tundepuhanguid tekitama. Pingelises eluetapis on päevane väsimus ei pea alati murettekitav olema seisund. Sellistel aegadel on keha sageli kurnatud ning nõuab rohkem und ja vaheldust, mis võib avalduda sagedases väsimuses.
Kui see periood on läbi, on väsimus peaks ka uuesti vaibuma. Võimalik häiremärk on see, kui väsimuse faasile ei järgne aktiivne, ärkveloleku faas; asjaomane isik on seetõttu endiselt pidevalt väsinud, kuigi selleks pole ilmset põhjust. Samuti on märgatav, kui väsimus pärast une, kehalise aktiivsuse või taastumisfaasi ei parane, kui väsimus on tavapärasest palju tugevam ja kauakestvam või kui see tekib ootamatult, ilma et asjaomane isik oleks end eelnevalt liigselt pingutanud.
Eriti kui väsimusele lisatakse muid sümptomeid, tuleks läbi viia tervisekontroll. Nende hulka kuuluvad näiteks iiveldus ja oksendamine, üldine halb enesetunne, palavik, tugev öine higistamine, tahtmatu kaalulangus, valu, pearinglus, õhupuudus, depressiivsed meeleolud ja mälu probleeme. Üldiselt tuleks väsimuse põhjust uurida, kui see segab märgatavalt igapäevaelu ja toob kaasa jõudluse märgatava languse. Kuna püsiva väsimuse põhjused võivad olla väga erinevad, peab arst kõigepealt saama ülevaate patsiendi elutingimustest.
Üksikasjalik vestlus diagnoosi alguses on seetõttu osa protsessist. Arstil on huvitav teada, kui kaua on väsimus eksisteerinud, millistel hetkedel see tekib ja kui kaua see kestab. Samuti on oluline teada, kas tundub kohatu, et olete alati väsinud, st kas see toimub pärast tegevusi, mida tegelikult eriti raskeks ei peetud, või asetub see isegi varahommikul pärast ärkamist.
Väsimust suurendavad või parandavad tegurid võivad ka arstile huvi pakkuda. Muret tekitavad suurema tõenäosusega väsimuse tingimused, mis pärast und ega puhkust ei parane. Arst küsib lõpuks ka harjumuste kohta, näiteks une-ärkveloleku rütmi ja une kvaliteedi kohta, kas on probleeme uinumisega või magamisega, kas öösel hingamine peatub või norskamine on märgatud.
Samuti on huvitav teada, kas asjaomane inimene teeb piisavalt sporti, on kaalus juurde võtnud või kaalust alla võtnud, kuidas ta sööb, kas ta suitsetab või tarvitab sageli alkoholi. Psühholoogiliste tegurite selgitamiseks küsib arst ka era- ja tööelu probleemide kohta. Kas asjaomane isik on erakorralises stressisituatsioonis?
Kas tal on sageli meeleolumuutused, enesekindlus või depressiivne meeleolu? Seoses tööeluga võib olla oluline teada ka seda, kas patsient puutub kokku kemikaalide või muude kahjulike ainetega. Teatud tingimustel võivad need mõjutada tervis ja seega olla väsimuse põhjus.
Samamoodi on hädavajalik teada, milliseid ravimeid patsient võtab ja kas ta on lisaks väsimusele märganud ka muid sümptomeid. Pärast patsiendi elutingimuste ja väsimuse astme põhiteabe selgitamist saab arst väsimuse täpsemaks selgitamiseks läbi viia erinevaid uuringuid ja katseid. Vestluse kaudu võib tal olla juba ettekujutus suunast, milles ta peab edasi uurima, et järgnevaid diagnostilisi teste saaks täpsemalt kasutada.
Pärast kindralit füüsiline läbivaatus, on järgmine samm sageli suunamine spetsialistile. Perearst valib selle arsti sõltuvalt arvatavast põhjusest. Võimalikud spetsialistid, kes saavad patsiendi püsiva väsimuse eest hoolitseda, on neuroloogid (närvidega seotud väsimuse kahtlustatava diagnoosi korral), kardioloogid (kahtluse korral süda haigus), diabetoloogid (kahtluse korral) diabeet), endokrinoloogid (kahtlustatava hormonaalse väsimuse põhjuse korral), psühholoogid või psühhiaatrid (psühholoogilise põhjuse kahtluse korral).
Konsulteerida saab ka teiste spetsialistidega. Need spetsialistid saavad siis, olenevalt oma erialast, konkreetselt uurida, mis võib olla peamine põhjus, miks olete alati väsinud. Näiteks võib kirjutada (stressi) EKG, veri saab uurida erinevate ainevahetushäirete osas, teha MRI või kompuutertomograafiat või ultraheli saab läbi viia erinevaid elundeid. Erinevate uurimismeetmete abil saab paljudel juhtudel kiiresti kindlaks teha pidevalt esineva väsimuse põhjused.
Kõik selle sarja artiklid:
