Alamrühmana leukotsüüdid (valge veri rakud), lümfotsüüdid mängivad keskset rolli immuunkaitses võõraste ainete, eriti nakkusohtlike ainete, samuti inimese organismi patogeenselt muutunud rakkude, näiteks kasvajarakkude vastu. Suurenenud või vähenenud kontsentratsioon of lümfotsüüdid aasta veri viitab tavaliselt haigusele.
Mis on lümfotsüüdid?
Lümfotsüüdid on veri. Nad kuuluvad nii looduslikesse "tapjarakkudesse" kui ka valged verelibled, leukotsüüdid. Pildil lümfotsüüdid hävivad vähk rakke. Valge: lümfotsüüdid, rohelised: vähk rakke. Klõpsake suurendamiseks. Lümfotsüüdid on kõige väiksemad leukotsüüdid ja on adaptiivse (omandatud) kõige olulisemad kandjad immuunsüsteemi inimorganismi. Lisaks vereplasmale koosneb inimveri umbes 45 protsendist vererakkudest, mis jagunevad leukotsüütideks (valged verelibled), erütrotsüüdid (punased verelibled) ja vereliistakute (trombotsüüdid). Üldiselt eristatakse B ja T-lümfotsüüdid ja NK-rakud. Täiskasvanud inimesel peetakse normaalseks 1000–2900 lümfotsüüdi µl vere kohta või 17–47 protsenti valgete vereliblede protsendist. Suurim osa lümfotsüütidest ei ringle vereringes, vaid on leitud luuüdi ja lümfisüsteemi elundites (tüüst, mandlid, põrn, Peyeri sooletrakti naastud, lümf sõlmed). Lümfotsüütide arvu suurenemine või vähenemine võib viidata erinevatele haigustele.
Meditsiini- ja tervisefunktsioonid, rollid ja tähendused.
Sõltuvalt küpsemisviisist jagunevad lümfotsüüdid B- ja T-lümfotsüüdid ja NK-rakud. B-rakud (tuletatud B luuüdi või bursa fabricii lindudel, kus esmakordselt avastati B-lümfotsüüdid), mis alustavad küpsemisprotsessi luuüdis, on võimelised tootma ja sekreteerima antikehade (kaitsvad ained), mis neutraliseerivad spetsiifiliselt lahustuvaid antigeene (sh bakterid, vabanenud toksiinid), mis on liigitatud kehale võõraks. Sel eesmärgil ringlevad passiivsed B-lümfotsüüdid lümfisüsteemis või vereringes ja aktiveeruvad kohe, kui antigeen pinnaga dokkib immunoglobuliinid, B-rakkude antigeeniretseptorid. B-rakk võtab antigeeni üles, võtab selle lahti ja ekspresseerib valgukompleksina, mille tuvastavad T-abistajarakud ( T-lümfotsüüdid). Lisaks sünteesivad T-abistajarakud tsütokiine, mis aktiveerivad B-lümfotsüüte, mis seejärel paljunevad (jagunevad) lümf sõlmed või põrn. Lisaks diferentseerub väiksem osa B-lümfotsüütidest pikaealisteks mälu B-rakud, mis talletavad antigeeniteavet, et tagada õigeaegne ja efektiivne immuunvastus konkreetse antigeeniga edasisel kokkupuutel. T-lümfotsüüdid, mis küpsevad tüüsttoimivad võõrkehade (sealhulgas antigeenide, nt viirused, rakusisese bakterid, mutatsioonidega modifitseeritud rakud), mis võivad avaldada organismile kahjulikku mõju ja valmistada sobivad immuunkaitse rakud, et tagada kiire ja sihipärane kaitse tuvastatud patogeenid. NK-rakud ehk looduslikud tapjarakud tunnevad peamiselt ära modifitseeritud endogeensed rakud, näiteks viirusega nakatunud rakud või kasvajarakud, ja vallandavad neis apoptoosi ehk programmeeritud rakusurma.
Haigused, vaevused ja häired
Lümfotsüütide arvu patoloogilist suurenemist (lümfotsütoos) või vähenemist (lümfopeenia) võib seostada mitmesuguste põhjustega. Diferentsiaalil tuvastatud lümfotsüütide arvu vähenemine või suurenemine vereanalüüs kõigi leukotsüütide alatüüpide määramisega veres näitab võimalikku haigust. Seega korreleerub lümfotsüütide ja leukotsüütide sisaldus veres tavaliselt põletik või infektsioon. Viiruslikud piisknakkused (sh mõjutama, leetrid, punetised, mumps, tuulerõuged), kontakt- ja määrdumisinfektsioonid (herpes simpleks, kõhulahtisus, hepatiidi A ja E, lastehalvatus, Ebola,]] kollane palavik]], HIV, tsütomegaloviirus), bakteriaalsed infektsioonid (brutselloos, Tuberkuloosi, kõhutüüf, läkaköha, resp. läkakas köha) kui ka mitmesuguseid kasvajahaigused (leukeemia, lümfoom) on seotud suurenenud kontsentratsioon lümfotsüütide sisaldus veres. Samamoodi hüpertüreoidism (hüpertüreoidism), Guillain-Barré sündroom ( närvisüsteem) Või sarkoidoos või Boecki tõbi, põletikuline haigus ja granulomatoos (granuloomide fokaalne akumuleerumine), mis mõjutab peamiselt kopse, võib põhjustada lümfotsüütide taseme tõusu. Seevastu keemiaravi ja / või kiiritusravi, kortisoon ravi, tsütostaatiline ravi või ravi immunosupressandid, samuti suurenenud Kortisool kontsentratsioon (hüperkortisolism) näiteks Cushingi sündroom, võib põhjustada lümfotsüütide taseme langust veres. Lisaks, autoimmuunhaigused (näiteks väljendunud süsteemne erütematoosne luupus or myasthenia gravis), mitmesugused vähid (sealhulgas Hodgkini tõbi or lümfoom), ureemia (uriinimürgitus neerupuudulikkus) Ja AIDS võib põhjustada lümfotsüütide kontsentratsiooni langust veres.
