Psühhotroopsete ravimite üldine toime
Üldiselt on väga erinevaid erinevaid psühhotroopsed ravimid, mis muudab üldise toimimisviisi leidmise väga keeruliseks. Siiski võib öelda, et kõik psühhotroopsed ravimid tegutsema aju erinevatel viisidel. Siin tagavad nad, et erinevad messenger-ained (neurotransmitterid) on kas suurenenud või vähenenud aju.
Sel viisil edastatakse programmis erinevat teavet aju või see surutakse alla, sõltuvalt soovitud efektist. Muu psühhotroopsed ravimid blokeerivad ajus erinevad retseptorid, nii et teavet ei saaks edasi anda, teised stimuleerivad retseptorit, nii et infovoog tekib. Psühhotroopsete ravimite toime on seetõttu väga mitmekesine ja väga keeruline, mistõttu võib see kehtida ka nende kõrvaltoimete kohta.
Psühhotroopsed ravimid, mida kasutatakse raviks depressioon on tuntud ka kui antidepressandid. Need ravimid on mõeldud patsiendi meeleolu kergendamiseks ja negatiivsete mõtete võimust vältimiseks. Antidepressante ei kasutata ainult raviks depressioon, kuid on psühhotroopsed ravimid, mida saab kasutada ka paanikahood, üldine ärevushäired, söömishäired nagu anoreksia, krooniline valu, unehäired või obsessiiv-kompulsiivsed häired. Seega on nende psühhotroopsete ravimite kasutusala väga lai.
Ravimiklassid on samuti väga erinevad. Kokku on antidepressantidena palju psühhotroopseid ravimeid. Nende hulka kuuluvad tritsükliliste antidepressantide rühm, selektiivsed tagasihaarde inhibiitorid nagu serotoniini tagasihaarde inhibiitorid või serotoniini noradrenaliini tagasihaarde inhibiitorid, monoaminooksüdaasi inhibiitorid, serotoniini ja melatoniini agonistid, samuti mitmesugused taimsed ravimid või ravimid ägedaks raviks.
Kokkuvõttes on palju erinevaid psühhotroopseid ravimeid, mida saab kasutada antidepressantidena mitmesuguste häirete korral ja mis mõnikord erinevad oma toimimisviisi poolest. Nende erinevate toimeviiside tõttu on aga võimalik leida õige psühhotroopne ravim peaaegu igale patsiendile. On erinevaid psühhotroopseid ravimeid, mida saab kasutada ärevushäired ja mõnikord ka unehäirete korral.
Need nn rahustid tagavad patsiendi vähem ärevustunde, st neil on anksiolüütiline toime. Seetõttu nimetatakse neid psühhotroopseid ravimeid mõnikord ka anksiolüütikuteks. Lisaks sellele ärevust leevendavale toimele tagavad nad ka patsiendi lõdvestumise (sedatsiooni).
Kõige sagedamini on anksiolüütikumid nn bensodiasepiinid. Need psühhotroopsed ravimid on ravimid, mis leevendavad oluliselt ärevust, soodustavad und ja aitavad patsiendil lõõgastuda. Kuna need psühhotroopsed ravimid võivad mõnikord tekitada tugevat sõltuvust, tuleks neid võtta ainult range meditsiinilise järelevalve all.
Sellest hoolimata bensodiasepiinid pakuvad parimat efekti, nii et mõnel juhul on nende kasutamine hädavajalik, hoolimata nende potentsiaalsest sõltuvusest. Siiski on ka teisi psühhotroopseid ravimeid, mis võivad samuti ärevust leevendada. Nende hulka kuuluvad mitte-bensodiasepiini rahustid, mõned antidepressandid ja mõned neuroleptikumid.
Mõnel juhul võib manustada ka beetablokaatoreid. Need ei ole psühhotroopsed ravimid, vaid tavalised ravimid, mida kasutatakse ka patsientidel süda haigus. Psühhooside korral saab kasutada mitmeid erinevaid psühhotroopseid ravimeid.
Seda ravimirühma nimetatakse ka neuroleptikumid. Need neuroleptikumid või antipsühhootikumid on psühhotroopsed ravimid, mille eesmärk on tagada, et patsient ei unustaks tegelikkust ja et ta ei unustaks seda reaalsust. Lisaks sellele toimele on neuroleptikumidel ka rahustav toime, mis muudab patsiendi rahulikumaks ja seetõttu paremini reaalsuse ja fiktsiooni eristamiseks.
Nende mõjude tõttu saab neid psühhotroopseid ravimeid kasutada ennetamiseks hallutsinatsioonid või pettekujutluste vältimiseks. Seetõttu on neuroleptikumid eriti sageli kasutatavad psühhotroopsed ravimid skisofreenia or maania. Kuid mõnikord tugeva rahustava toime tõttu kasutatakse neuroleptikume üha laiemalt.
Vahepeal määratakse neid psühhotroopseid ravimeid ka patsientidele, kellel on dementsus, Tourette'i sündroom, depressioon, lapsed koos ADHD, autism ja obsessiiv-kompulsiivne häire. Tänapäeval kasutatakse enamasti selleks ebatüüpilisi neuroleptikume, kuna neil on vähem kõrvaltoimeid kui tüüpilistel või klassikalistel neuroleptikumidel, mis võib põhjustada patsiendi Parkinsoni sümptomitega sarnaseid kõrvaltoimeid. Üldiselt on need psühhotroopsed ravimid ravimid, mida tuleks manustada range meditsiinilise järelevalve all ja need peaksid olema lähedased järelevalve kuna kõrvaltoimed võivad olla väga suured.
Sellest hoolimata võivad psühhotroopsed ravimid aidata patsiendil normaalset elu elada ilma selleta hallutsinatsioonid ja pettekujutelmad. Seega on täpne riski ja kasu analüüs alati ülioluline. Unehäirete korral saab kasutada mitmeid erinevaid psühhotroopseid ravimeid.
Neid psühhotroopseid ravimeid määratakse patsientidele, kellel on kas raske uinuda, või patsientidele, kes ärkavad öösel ja ei saa üldse öö läbi magada. Neid psühhotroopseid ravimeid nimetatakse unerohtu (hüpnootiline). Lisaks igapäevasele kasutamisele kasutatakse neid psühhotroopseid ravimeid mõnikord ka patsiendi operatsiooni ajal magamiseks.
Sel juhul neid kutsutakse narkootikumid sest nad on väga tugevad unerohtu. Kõige sagedamini kasutatakse psühhotroopseid ravimeid bensodiasepiinid, kuigi mõnikord on suur sõltuvuse potentsiaal. Samuti on olemas niinimetatud mittebensodiasepiini agonistid ja barbituraadid. Lisaks nendele psühhotroopsetele ravimitele on ka mõned taimsed ravimtaimed unerohtu samuti allergiavastased ravimid nagu antihistamiinikumid.
Üldiselt peaks patsient proovima kõigepealt köögiviljade unevahenditega või unelabori uneanalüüsi abil oma unekäitumist haarata, et jõuda muidu harjumuseni tulevate unevahendite juurde, mis viib siis jälle tõsiasjale, et patsiendi unekäitumine halveneb uuesti. Kuni tänaseni dementsus on halvasti uuritud haigus, mille vastu pole veel ravi. Sellest hoolimata on olemas erinevaid psühhotroopseid ravimeid, mis võivad nende kulgu aeglustada dementsus ja aitavad seeläbi anda patsiendile paar aastat elu.
Dementsuse korral kasutatavat psühhotroopset ravimit nimetatakse dementsusevastaseks ravimiks. Eristatakse nn atsetüülkoliinesteraasi inhibiitoreid ja NMDA antagoniste. Mõlemad ravimid tagavad, et rohkem neurotransmitter atsetüülkoliin jääb aktiivsesse tsooni (sünaptiline lõhe) närvirakkudest.
Selle tulemusena suurenenud summa atsetüülkoliin jääb pikemaks ajaks, mis dementsusega patsientidel tavaliselt väheneb veelgi. Selle protsessi tulemusena võivad närvirakud sagedamini erutuda ja patsient mäletab rohkem asju kauem kui ilma ravimita. Need psühhotroopsed ravimid ei saa aga haiguse kulgu mõjutada ja nad ei saa dementsuse patsienti ravida.
Mõne patsiendi jaoks võib kordumise vältimiseks olla kasulik meeleolu stabiliseerija (faasiprofülaktika) saamine vaimuhaigus. Need psühhotroopsed ravimid on ravimid, mida kasutatakse peamiselt korduva (korduva) depressiooniga või bipolaarse häirega patsientidel. Meeleolu stabiliseerija aitab patsiendil kindlustada põhimeeleolu ja mitte korduvalt langeda raskesse depressiooni või rasketesse maniakaalsetesse faasidesse.
Psühhotroopsed ravimid on liitium soolad, karbamasepiin, valproehape ja lamotrigiin. On erinevaid psühhotroopseid ravimeid, mida kasutatakse patsiendi uuesti liikuma panemiseks ehk tema ergutamiseks. Kõnepruugis nimetatakse neid psühhotroopseid ravimeid ka ülemisteks, kuna need tagavad, et patsiendil on jälle hea tuju ja aktiivsus (üles) ning halb tuju ja väsimus (all).
Selliseid psühhotroopseid ravimeid kasutatakse sageli ravimitena, näiteks selleks, et tööl kauem ärkvel olla või terve õhtu ilma probleemideta pidutseda. Nende hulka kuuluvad amfetamiini derivaadid, katinoonid, entaktogeenid, samuti ksantiinid ja piperasiini derivaadid. Kuna neil psühhotroopsetel ravimitel on mõnikord väga suur sõltuvuse potentsiaal, tuleks neid võtta ainult range meditsiinilise järelevalve all.
Kui patsient kannatab sõltuvushäire, näiteks alkoholisõltuvus, on patsiendi ravimist sageli raske lahti saada. Tühistamise toetamiseks on psühhotroopne ravim Clomethiazol. Seda psühhotroopset ravimit kasutatakse siiski ainult siis, kui patsient viibib statsionaarselt võõrutushaiglas ja alkoholist tingitud võõrutusnähte tuleb vältida.
Kui seevastu alkoholi ärajätmine toimub taastusravikliinikus või kodus ambulatoorselt, ei pea patsient psühhotroopseid ravimeid võtma. Parkinsoni tõve all kannatavad patsiendid vajavad psühhotroopseid ravimeid, et minimeerida haiguse sümptomeid ja elada normaalset elu. Siiski on oluline teada, et kuigi haiguse sümptomeid saab ravida, pole ravi võimalik.
Sümptomite leevendamiseks on siiski olemas erinevaid psühhotroopseid ravimeid, nagu L-DOPA, dopamiini agonistid, COMT inhibiitorid või MAO-B inhibiitorid. Kõik need psühhotroopsed ravimid peaksid patsiendi pideva ja ennekõike pidevamaks muutma dopamiini tema veri ja eriti ajurakkudes. Kuna Parkinsoni tõbi põhjustab madalat ja ennekõike väga kõikuvat dopamiini tasemed ja see toob kaasa tüüpilised sümptomid, võivad psühhotroopsed ravimid tänu nende stabiliseerivale toimele dopamiinile põhjustada patsiendile vähem sümptomeid nagu värisemine vms.
Üldiselt eeldatakse, et iga kolmas sakslane on juba kogenud a vaimuhaigus etapp tema elus, kus psühhotroopsete ravimite kasutamisest oleks võinud kasu olla. Uuring viitab asjaolule, et igal kolmandal sakslasel on juba olnud sõltuvusprobleeme, depressiooni või psühhoos ja seetõttu oleks võinud neid toetada psühhotroopsete ravimitega. Kuid mitte ükski neist patsientidest ei võta psühhotroopseid ravimeid ja mõnel patsiendil õnnestub psüühikahäire ületada ka ilma psühhotroopsete ravimiteta.
