Vestibulaarfunktsiooni häired: või midagi muud? Diferentsiaaldiagnoos

Silmad ja silmaliited (H00-H59).

  • Nägemishäired (eriti vähenenud nägemine) *.

Veri, verd moodustavad elundid - immuunsüsteemi (D50-D90).

  • Aneemia (aneemia)

Endokriinsed, toitumis- ja ainevahetushaigused (E00-E90).

  • Desikoos *(dehüdratsioon).
  • Hüpoglükeemia (madal veresuhkur)
  • Hüpokaleemia * (kaaliumipuudus)
  • Hüponatreemia * (naatriumipuudus)

Kardiovaskulaarne süsteem (I00-I99) *

  • Kardiovaskulaarsed häired nagu hüpertensioon (kõrge vererõhk), hüpotensioon (madal vererõhk).
  • Valvulaarne südamehaigus, täpsustamata - näiteks aordi stenoos (aordiklapi kitsenemine): kliinilised tunnused: presünkoopiline sünkoop (lühike teadvusekaotus)
  • Südame rütmihäired, täpsustamata
  • Aju tüve infarkt
  • Kardiomüopaatia (südamelihasehaigus)
  • Müokardi infarkt (südameatakk)
  • Ortostaatiline düsregulatsioon - järsk langus veri rõhk pärast asendimuutusi, eriti kiire tõus lamades või istudes; kliinilised tunnused: sünkoopi eelsünkoop (lühike teadvusekaotus).
  • Vertebrobasilar isheemia (vähenenud veri voolu vähenenud verevoolu tõttu läbi selgrooarter ja basilaararter) [kui DD tservikogeensetes peapööritus/ emakakaela vertiigo].
  • Tserebrovaskulaarsed häired (aju vereringehäired).

Nakkus- ja parasiithaigused (A00-B99).

  • Süüfilis (lues; suguhaigus).
  • Viiruslikud ja bakteriaalsed infektsioonid *
  • Täpsustamata viirusnakkused (→ neuroniit vestibularis ( vestibulaarne närv mis põhjustab vestibulaarse organi häiret ägedaga peapööritus ja oksendamine) ja labürindiit (sisekõrva ehk sisekõrva ja vestibulaarse organi infektsioon)).

Lihas-skeleti süsteem ja sidekoe (M00-M99).

  • Osteoartroos *
  • Lihas-skeleti süsteemi degeneratiivsed muutused *
  • Funktsionaalsed häired emakakaela lülisamba * (→ emakakaela tekitav peapööritus/ emakakaela vertiigo; video nüstagmograafia: vertikaalne Nüstagm (silm värisemine aeglase liikumisega ühes suunas, millele järgneb kiirem liikumine vastupidises suunas) juhataja; peapööritus pea külgsuunalise kallutamise ajal).
  • Emakakaela ja nimmeosa spondüloos (selgroolülide degeneratiivsed muutused) *.

Neoplasmid - kasvajahaigused (C00-D48).

Kõrvad - mastoidprotsess (H60-H95).

  • Äge perifeerne vestibulopaatia - elundi äge haigus tasakaal.
  • Kolesteatoom (sünonüüm: pärlkasvaja) kõrva - mitmekihilise keratiniseeruva lamerakuse juurdekasv epiteel sisse keskkõrva koos järgneva kroonilise mädase põletikuga keskkõrvas.
  • Tuba auditiva düsfunktsioon (“Eustachia tuub”; Eustachia tuub).
  • Labüritiit - labürindi põletik (sisekõrva arkaadid), mis võib viima et tasakaal häired.
  • Meniire'i haigus - sisekõrva kahjustav haigus koos vertiigo (pearinglus) sümptomitega, ühepoolne tinnitus (helin kõrvus) ja sensoorsed kuulmiskaotus.
  • Keskkõrvapõletik (põletik keskkõrva), äge ja krooniline.
  • Perilümf fistul - patoloogilised seosed sisekõrva üksikute ruumide vahel.
  • Kuulmislangus *
  • Vöötohatis - erivorm herpes vöötohatis (katusesindlid), mis mõjutab kõrva (põletik ganglion VII ja VIII kolju rakud närve).

Psüühika - närvisüsteem (F00-F99; G00-G99).

  • Agorafoobia - hirm laiade kohtade ees.
  • Alkoholi kuritarvitamine (suur joomine)
  • Ärevushäired *
  • Depressioon *
  • Narkootikumide tarvitamine
  • Epilepsia (langev haigus; krambihäired)
  • Ajutüve kahjustused
  • Tserebellaarsed haigused *
  • Migreen
  • Parkinsoni tõbi *
  • Sclerosis multiplex (SM)
  • Müelopaatia (seljaaju haigus)
  • Paanikahoog
  • Perifeerne neuropaatia * - geneeriline mõiste perifeersete haiguste puhul närvisüsteem mis mõjutavad mitut närve ja viima et närvikahjustusi (nt diabeetiline polüneuropaatia).
  • Psühhogeenne somatoformne vertiigo: alates 2017. aastast on seda rahvusvaheliselt nimetatud “funktsionaalseks peapöörituseks”; see hõlmab muuhulgas ka foobilist peapööritust või „püsivat kehahoiaku-taju peapööritust“
  • Somatoformne häire (nt hüperventilatsioon).
  • Subklavia varastada sündroom (sünonüümid: selgroolülitamise sündroom) - see on nn koputussündroom. See viitab a seisund mille korral toimub teatud piirkonnas verevõtu lokaliseeritud verevoolu pöördumise tagajärjel.
  • TÄDI (mööduv isheemiline atakk) - vereringe äkiline häire aju, mis viib neuroloogiliste häireteni, mis taanduvad 24 tunni jooksul.
  • Vestibulaarne neuriit - selle organi närvide põletik tasakaal.

Mujal klassifitseerimata sümptomid ja ebanormaalsed kliinilised ja laboratoorsed leiud (R00-R99).

Vigastused, mürgitused ja muud välistest põhjustest tulenevad tagajärjed (S00-T98).

Ravim

Keskkonna stress - mürgistused.

  • Alkoholi tarbimine, krooniline
  • Narkootikumide tarvitamine
  • Vingugaas
  • Süsiniktetrakloriid
  • Merkuur

* Peapööritus eakatel patsientidel

Haigused ja nende tüüpilised vertiigo vormid

Haigused Tekib vertiigo
Kahepoolne vestibulopaatia (BV; vestibulaarse organi kahepoolne kahjustus; 17.1%), foobiline vertiigo (15%) Püsiv vertiigo
Neuriit vestibularis (8.3%), ajutüve keskne kahjustus Püsiv pöörlev vertiigo
Paroksüsmaalne positsiooniline vertiigo (kõige levinum vestibulaarse vertiigo häire.). Pöörlev vertiigo on juhataja/ kehaasendi muutus.
Vestibulaarne paroksüsmia (kaheksanda kraniaalnärvi neurovaskulaarne kompressioonisündroom; 3.7%) Lühikese kestusega peapöörituse sagedased rünnakud.
Vestibulaarne migreen (pearinglus on sel juhul migreeni osaline sümptom; 11.4%), Meniire'i haigus (10.1%) Spontaansed, korduvad vertiigo rünnakud