Silmad ja silmaliited (H00-H59).
- Nägemishäired (eriti vähenenud nägemine) *.
Veri, verd moodustavad elundid - immuunsüsteemi (D50-D90).
- Aneemia (aneemia)
Endokriinsed, toitumis- ja ainevahetushaigused (E00-E90).
- Desikoos *(dehüdratsioon).
- Hüpoglükeemia (madal veresuhkur)
- Hüpokaleemia * (kaaliumipuudus)
- Hüponatreemia * (naatriumipuudus)
Kardiovaskulaarne süsteem (I00-I99) *
- Kardiovaskulaarsed häired nagu hüpertensioon (kõrge vererõhk), hüpotensioon (madal vererõhk).
- Valvulaarne südamehaigus, täpsustamata - näiteks aordi stenoos (aordiklapi kitsenemine): kliinilised tunnused: presünkoopiline sünkoop (lühike teadvusekaotus)
- Südame rütmihäired, täpsustamata
- Aju tüve infarkt
- Kardiomüopaatia (südamelihasehaigus)
- Müokardi infarkt (südameatakk)
- Ortostaatiline düsregulatsioon - järsk langus veri rõhk pärast asendimuutusi, eriti kiire tõus lamades või istudes; kliinilised tunnused: sünkoopi eelsünkoop (lühike teadvusekaotus).
- Vertebrobasilar isheemia (vähenenud veri voolu vähenenud verevoolu tõttu läbi selgrooarter ja basilaararter) [kui DD tservikogeensetes peapööritus/ emakakaela vertiigo].
- Tserebrovaskulaarsed häired (aju vereringehäired).
Nakkus- ja parasiithaigused (A00-B99).
- Süüfilis (lues; suguhaigus).
- Viiruslikud ja bakteriaalsed infektsioonid *
- Täpsustamata viirusnakkused (→ neuroniit vestibularis ( vestibulaarne närv mis põhjustab vestibulaarse organi häiret ägedaga peapööritus ja oksendamine) ja labürindiit (sisekõrva ehk sisekõrva ja vestibulaarse organi infektsioon)).
Lihas-skeleti süsteem ja sidekoe (M00-M99).
- Osteoartroos *
- Lihas-skeleti süsteemi degeneratiivsed muutused *
- Funktsionaalsed häired emakakaela lülisamba * (→ emakakaela tekitav peapööritus/ emakakaela vertiigo; video nüstagmograafia: vertikaalne Nüstagm (silm värisemine aeglase liikumisega ühes suunas, millele järgneb kiirem liikumine vastupidises suunas) juhataja; peapööritus pea külgsuunalise kallutamise ajal).
- Emakakaela ja nimmeosa spondüloos (selgroolülide degeneratiivsed muutused) *.
Neoplasmid - kasvajahaigused (C00-D48).
- Akustiline neuroma (AKN) - healoomuline kasvaja, mis tuleneb VIII vestibulaarse osa Schwanńsi rakkudest. Kraniaalnärv, kuulmis- ja vestibulaarne närve (vestibulokokleaarne närv), ja asub tserebellopontiini nurgas või sisemises kuulmiskanal. Akustiline neuroma on kõige tavalisem tserebellopontiini nurga kasvaja. Üle 95% kõigist AKN-idest on ühepoolsed. Seevastu juuresolekul 2. tüüpi neurofibromatoos, akustiline neuroom toimub tavaliselt kahepoolselt.
- Aju kasvajad
- Meningioom - meninges (ajukelme aju).
Kõrvad - mastoidprotsess (H60-H95).
- Äge perifeerne vestibulopaatia - elundi äge haigus tasakaal.
- Kolesteatoom (sünonüüm: pärlkasvaja) kõrva - mitmekihilise keratiniseeruva lamerakuse juurdekasv epiteel sisse keskkõrva koos järgneva kroonilise mädase põletikuga keskkõrvas.
- Tuba auditiva düsfunktsioon (“Eustachia tuub”; Eustachia tuub).
- Labüritiit - labürindi põletik (sisekõrva arkaadid), mis võib viima et tasakaal häired.
- Meniire'i haigus - sisekõrva kahjustav haigus koos vertiigo (pearinglus) sümptomitega, ühepoolne tinnitus (helin kõrvus) ja sensoorsed kuulmiskaotus.
- Keskkõrvapõletik (põletik keskkõrva), äge ja krooniline.
- Perilümf fistul - patoloogilised seosed sisekõrva üksikute ruumide vahel.
- Kuulmislangus *
- Vöötohatis - erivorm herpes vöötohatis (katusesindlid), mis mõjutab kõrva (põletik ganglion VII ja VIII kolju rakud närve).
Psüühika - närvisüsteem (F00-F99; G00-G99).
- Agorafoobia - hirm laiade kohtade ees.
- Alkoholi kuritarvitamine (suur joomine)
- Ärevushäired *
- Depressioon *
- Narkootikumide tarvitamine
- Epilepsia (langev haigus; krambihäired)
- Ajutüve kahjustused
- Tserebellaarsed haigused *
- Migreen
- Parkinsoni tõbi *
- Sclerosis multiplex (SM)
- Müelopaatia (seljaaju haigus)
- Paanikahoog
- Perifeerne neuropaatia * - geneeriline mõiste perifeersete haiguste puhul närvisüsteem mis mõjutavad mitut närve ja viima et närvikahjustusi (nt diabeetiline polüneuropaatia).
- Psühhogeenne somatoformne vertiigo: alates 2017. aastast on seda rahvusvaheliselt nimetatud “funktsionaalseks peapöörituseks”; see hõlmab muuhulgas ka foobilist peapööritust või „püsivat kehahoiaku-taju peapööritust“
- Somatoformne häire (nt hüperventilatsioon).
- Subklavia varastada sündroom (sünonüümid: selgroolülitamise sündroom) - see on nn koputussündroom. See viitab a seisund mille korral toimub teatud piirkonnas verevõtu lokaliseeritud verevoolu pöördumise tagajärjel.
- TÄDI (mööduv isheemiline atakk) - vereringe äkiline häire aju, mis viib neuroloogiliste häireteni, mis taanduvad 24 tunni jooksul.
- Vestibulaarne neuriit - selle organi närvide põletik tasakaal.
Mujal klassifitseerimata sümptomid ja ebanormaalsed kliinilised ja laboratoorsed leiud (R00-R99).
- Pöörlev vertiigo sümptomid koos Nüstagm (piitsaplaks lülisamba kaelaosa trauma, st vestibulaarse süsteemi ärritus) [kui DD emakakaela tekitava vertiigo korral].
- Hüperventilatsioon - kuni kops ventilatsioon liiga kiiresti ja sügavalt hingamine.
Vigastused, mürgitused ja muud välistest põhjustest tulenevad tagajärjed (S00-T98).
- Mere haigus
- Kolju luumurrud
- Traumaatiline ajukahjustus - TBI vigastus kolju aju osalemisega.
Ravim
- Vt anamneesi all (haiguslugu) *.
Keskkonna stress - mürgistused.
- Alkoholi tarbimine, krooniline
- Narkootikumide tarvitamine
- Vingugaas
- Süsiniktetrakloriid
- Merkuur
* Peapööritus eakatel patsientidel
Haigused ja nende tüüpilised vertiigo vormid
Haigused | Tekib vertiigo |
Kahepoolne vestibulopaatia (BV; vestibulaarse organi kahepoolne kahjustus; 17.1%), foobiline vertiigo (15%) | Püsiv vertiigo |
Neuriit vestibularis (8.3%), ajutüve keskne kahjustus | Püsiv pöörlev vertiigo |
Paroksüsmaalne positsiooniline vertiigo (kõige levinum vestibulaarse vertiigo häire.). | Pöörlev vertiigo on juhataja/ kehaasendi muutus. |
Vestibulaarne paroksüsmia (kaheksanda kraniaalnärvi neurovaskulaarne kompressioonisündroom; 3.7%) | Lühikese kestusega peapöörituse sagedased rünnakud. |
Vestibulaarne migreen (pearinglus on sel juhul migreeni osaline sümptom; 11.4%), Meniire'i haigus (10.1%) | Spontaansed, korduvad vertiigo rünnakud |